E-raamatukogu ajaveeb

InfoToday vahendab uudise, et Microsofti e-raamatupood suletakse. Nagu enamiku e-raamatupoodide puhul, on ost lihtsalt litsents juurdepääsuks, mitte litsents raamatu omamiseks.  Juurdepääs ostetud raamatutele suletakse lõplikult juulis 2019.

 

Citizen Science ehk kodanike teadus – kuidas raamatukogud saavad toetada teadushuvilisi, kes koguvad andmeid ja teevad uurimistööd entusiasmist.

Vikipeedias on nimekiri kodanike teadusprojektidest, mis on ülikoolide või mäluastuste sh raamatukogude hõlma all. Raamatukogud peaksid mõtlema, kuidas kaasata kodanikud, kes entusiasmist ja huvist korjavad mingeid andmeid ja teevad hobi korras teadust. Kodanike teadus on ka inimeste kaasamine projketidesse, kus näiteks tuvastatakase vanade piltide peal olevaid asukohti või ka inimesi. Ehk kodanike teadus hõlmab ka crowdsourcingut. Näiteks postkaardide piltide tuvastamine nagu seda tehti McMaster crowd-sources projektis

Eestis on toimunud digitalgud teema aastate raames, mäluastustes. Üheks näiteks Mereaasta 2016 digitalgud

Üheks võimaluseks kasutada ära kodanike uurimishuvi, on kaasata huvilisi koduloolise materjali kogumisse, loomisse ja ka piltide, fotode või tekstide tuvastamis ja toimetamis protsessi.

Kodanike teadus vajab teenuse disaini, et luua teenus, mis kaasaks ja kõnetaks kogukonda või sihtrühma.

Lessons from citizen science for community engagement practice

 

 

Lisbeth Worsøe-Schmidt on kirjutanud ajakirjas Journal of Librarianship and Information Science artikli e-raamatute laenutusest Taanis, millele on pannud väljakutsuva pealkirja “E-raamatu sõda Taanis”.

Artikli eesmärk on uurida, kuidas digiteerimine ja eelkõige e-raamatud on muutnud Taani raamatumaailmas erasektori ja avaliku sektori asutuste vahelisi suhteid. Seda siis  eReoleni juhtumiuuringu kaudu, avaliku ja erasektori partnerlusest, mille läbi toimub e-raamatute laenutus ühiselt platvormilt.  Peamised järeldused on, et e-raamatute laenutamine on häirinud traditsioonilise raamatukogu süsteemi ja kommertsraamatuturu  omavahelist mõistmist ja suhtlemist. Lisaks on Taani raamatukogusüsteem partnerluse kaudu võtnud endale uue funktsiooni seoses kaubandusliku turuga, olles eestvedajaks Taani e-raamatute turul.

APA viide:
Worsøe-Schmidt, L. (2019). The e-book war in Denmark. Journal of Librarianship and Information Science51(1), 95–105. https://doi.org/10.1177/0961000616685641
Täistekst: https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0961000616685641

 

Ülevaade aine “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud” raames koostatud õpikeskkonna rühmatööst. Rühmatöö koostasin üksi kuna tegin seda oma organisatsiooni baasil ning ei ole haridustehnoloogia magistriõppe vaid infoteaduse magistriõppe tudeng. Töö teema oli “Digipädevuse kursus e-õppena oma organisatsioonile”. Organisatsiooniks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Digipädevuse kursuse eesmärgiks on toetada rahvusraamatukogu rolli olla õppiv organisatsioon. Rahvusraamatukogu strateegia sätestab, et raamatukogu käib kaasas tehnoloogiliste uuendustega, rakendades õpitut ja tehnilisi innovatsioone professionaalsete, kvaliteetsete teenuste ning teeninduse pakkumisel ja organisastiooni järjepideval arendamisel. Seetõttu on oluline tegeleda töötajate digipädevuste taseme hoidmise ja arendamisega.
Digipädevuse tasemed Rahvusraamatukogus on sätestatud Eesti Rahvusraamatukogu töötajate arendamise põhimõtete ja koolituse korra alusel ning on selle korra lisaks. Digipädevuste hindamine ja arendamine on osaks iga Rahvusraamatukogu töötaja tööks vajalikest oskustest ja teadmistest. Digipädevuste vajalik tase määratletakse uue töötaja värbamisel värbamisprofiilis ning digipädevuste olemasoleva taseme väljaselgitamine toimub vahetult pärast töötaja tööleasumist. Hindamise tulemusena, kui töötaja olemasolev tase ei vasta nõutavale, määratakse töötajale vajalik koolitus.Digipädevuste kombineeritud hindamismudel rahvusraamatukogu jaoks (kasutatud HITSA digipädevuse mudelit (põhineb DIGCOMP-il) ja DIGCOMP digipädevuse enesehindamise raamistikku). Digipädevuse programmi eesmärgiks on Rahvusraamatukogu töötajate digipädevuste arendamise toetamine.

Õpikeskkonna loomisel oli persoonaks keskmine töötaja nimega Margit, 51 aastat vana, kellel on kõrgharidus kuid ülikooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ning tööstaaži raamatukogus 16 aastat.

Õpikeskkonna valikul oli oluline keskkonna kasutajakindlus, lihtsus, vähene ressursi kulu ja jätkusuutlikkus. Rahvusraamatukogu on e-õppekeskkonnana kasutanud aastaid Moodle keskkonda. Kaaluti ka teisi vabavaralisi õpikeskkondi teoreetiliselt kuid kuna ajaline ressurss oli piiratud ja programmi pidi kohe sisuliselt looma hakkama, otsutati valida Moodle keskkond.

Õpikeskkonna võrgustiku moodustavad e-õppekeskkond Moodle aadressil ekool.nlib.ee, õppematerjalid ja e-õppekursused, mis on vabalt veebis kättesaadavad ja mille lingid ning juhised nende kasutamiseks on kirjeldatud Moodle keskkonnas. Samuti on Moodle keskkonnas testid ning lähevad ka teated Office365 e-posti rakendusse, kus töötaja ise märgib koolituse ajad (ka iseseisva õppetöö) kalendrisse Office365 rakenduses. Õpikeskkonna osa on ka Riigitöötaja iseteenindusportaal, kuhu luuakse koolitus, selle kohta läheb kiri RTIP keskkonnast otse töötaja e-postiaadressile, kirjas sisaldub link koolitusele registreerumise kohta RTIPis. RTIP keskkonnas saadakse ka tagasiside koolituse kohta. Info töötaja digipädevuse taseme kohta on ametijuhendis, mis on arhiveeritud dokumendihaldussüsteemis Webdesktop. Samuti on seal aastavestluse kokkuvõtted, millest tuleb ka välja töötaja koolitusvajadus, mis võib olla ka sisendiks digipädevuste koolituse programmile.
Tagasilöök oli tarkvara Paperform kasutamine erinevatel kuupäevadel toimuvate koolituste registreerimisvormiks, kasutasime tasuta versiooni, mis kestis 14+7 päeva, pärast seda ei olnud võimalik saada ligi keskkonda sisestatud andmetele.

digi

 

Tänaseks on Moodle keskkonnas loodud ja ka läbiviidud testid, millega selgitati välja töötajate digipädevuste tasemed. Ning on valminud ajakava viie erineva mooduli läbiviimiseks, mis tugineb DIGICOMP mudelil. Toimunud on 2. moodul Infopädevus, mille raames kõik infospetsialistid läbisid Tartu Ülikooli infopädevuse kursused. Samuti on toimunud Nutiakadeemia koolitused.

Moodulid ja ajakava
1. moodul. Digimaailma ja interneti põhitõed (jaanuar-veebruar 2019). Mooduli läbimise eelduseks on Rahvusraamatukogu ja BCS Koolituse koostöös loodud koolitusel “E-kodaniku juhendajate koolitus” osalemine (nendega, kellel koolitusel vaja osaleda, on ühendust võetud). Koolitused toimuvad 2019. aasta alguses. Lisanduvad praktilised õpisündmused Rahvusraamatukogus (vabatahtlikkuse alusel).
2. moodul. Infopädevus (infootsing ja info haldamine) 29.10 – 25.11.2018
Teise mooduli läbimise eelduseks on Tartu e-kursuse “Infopädevus” läbimine, mis on eelkõige suunatud meie raamatukogu teenindajatele ja on neile kohustuslik. E-kursus toimus november 2018. Vabatahtlikkuse alusel on võimalik osaleda praktilistel õpisündmustel
3. moodul. Digitaalne sisu (märts 2019)
Digitaalse sisu loomine. Olemasoleva digitaalse sisu integreerimine ja välja töötamine. Autoriõigus ja litsentsid.
4. moodul. Küberturvalisus (aprill 2019). Seadmete kaitsmine. Isikuandmete kaitse ja privaatsus. Tervise ja heaolu kaitse. Keskkonna kaitse
5. moodul. Digitaalne eluviis (mai 2019). Suhtlemine ja info jagamine digitaalsete tehnoloogiate abil. Kodanikuaktiivsus veebis. Koostöö digikeskkondades. Netikett. Digitaalse identiteedi haldamine

Minu esitluse slaidid on aadressil http://bit.ly/rrdigislaidid

Antonüümide ja vastandsõnade rakendus, lastele lugemise õpetamise rakendus, arvutaja: http://hariv.kaader.ee/

Inglise keelsed
Matemaatika

https://www.education.com/games/math/?cid=11.2109 

https://www.arcademics.com/games/

Kella õppimine

Tiksuja – Google Play App  https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.kaader.tiksuja

Horizon Report

Uue meedia konsortsium (New Media Consortium) on alates aastast 2004 andnud välja uuringu aruannet, missugused on haridust mõjutanud tehnoloogia trendid. Sisendit annab grupp eksperte. Alustati kõrghariduse trendidega, hiljem laiendati raportit. Viimastel aastatel eraldi raportid ka muuseumide ja raamatukogude kohta. Raportid 2004-2017. 2018. võttis raportite koostamise üle Educause. 2018. tehti raport siiski vaid kõrghariduse kohta. Toodud välja kolmes grupis haridust mõjutavad trendid, kõigepealt lähitulevik (1-2 aastat ), siis 3-5 aastat ning seejärel pikemaajalised 5 aastat ja rohkem. 2018. aasta raport.  3-5 aastat terndiks ennustatakse uute interdistsiplinaarsete õppevormide tekkimine, näiteks TLÜ ELU. Lisaks trendidele on aruandes iga aasta puhul toodud ka kolmes kategoorias väljakutsed –> lihtsad, keerulised ja õelad. 2018. lihtsad on digitaalne kirjaoskus, keeruline probleem on tagada digitaalne võrdsus. Õelad väljakutsed – majanduslik ja poliitiline surve, koolitajate rolli ümbermõtestamine. Uueks arenguks on tehisintellekt hariduses. Näiteks kasutamaks fototöötlustarkvara, mis kasutab tehisintellekti – https://lightroom.adobe.com/.

Viis haridust mõjutavat tehnoloogiatrendi (HITSA) Eestis on asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, analüütika ja suurandmed (mis tekivad automaatselt õppijate tegevusest), tehisintellekt, turvaline digimaailm ehk digiturve. Võrreldes Horizon Reportiga on rõhk läinud liigselt tehnoloogia peale ja õpetamine on jäänud tahaplaanile.

Turvaline digimaailm – ühekordne sisselogimine ehk single sign on  – TAAT, HarID

Tehisintellekt – kas rohkem masinõpe? tehisintellekti aluseks klassifitseerimine. Masinõpe baseerub sellele, et arvutid teavad meist väga palju ning ta on selle klassifitseerinud. Sellest tulenevad soovitusalgoritmid – mis on ka üheks ohuks. Digitaalsed assistendid – Siri, Alexa. Masin kuulab ja salvestab kõike, mida digitaalsete assistentide käest küsitakse.

Analüütika ja suurandmed – hinded, uurimistööde ja loovtööde andmestik kui sisend sotsioloogilisteks uuringuteks, oht on, et kõiki andmeid saab rahaks teha, näiteks kindlustusfirmad. Haridusstatistika visuaalses keskkonnas Haridussilm.ee saab koole tulevikus võrrelda tunduvalt rohkemate näitajate alusel, mis aitavad paremini mõista koolide töö ulatust ja mitmekesisust, seal on näitajad, mille alusel saab võrrelda koole taustaandmete, õppekeskkonna ja tulemuste alusel.

Asjade internet koolis – valvekaamerad ja turvasüsteem (kiipkaardid), Monsterpiano – klaver, mis koolivõrgus, müratase klassis ja õhuniiskuse seos (Väätsa). Oht: seda ei saa läbi katsetada ning ligipääsuprobleem. Suur telekomidesurve kasutusele.

 

 

 

Testimaks nutirakenduste rattas mõnd rakendust, ei pidanud väga ratast leiutama kuna olen kasutanud  WordPressi  keskkonda pea 10 aastat sellesama “eraamatukogu” ajaveebi pidamiseks. Blogi algne mõte oli edastada erialainfot elektroonilisest ja digitaalsest aspektist vaadatuna ning ka seda ajas talletada, et oleks teadmusbaas, kust hiljem saaks järele vaadata. Magistriõpinguid alustades lisandus ajaveebile veel rolle. Kasutasin seda jätkuvalt kui kohta, kuhu info salvestada, anda ka omapoolne nägemus, seeläbi ka kinnistada õpitut ning sildistada oma postitused, et õppejõud saaks need leida ja ka hinnata.  Ajaveebi saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Minu ajaveeb on kui teadmusbaas. Samas loodan ma, et siit saab keegi, kes lehele satub, enda jaoks ka midagi olulist teada ehk sait on abiks just elukestvas õppes teiste minusuguste jaoks. Samas on 10 aastat juba korralik ajaveebi vanus ehk läbi selle blogi saab vaadelda ka eriala muutumist ja arengut.Kui tehnilisest poolest rääkida siis  WordPress kohandub kenasti ka mobiilivaates. Arvestades seda, et järjest enam inimesi kasutab arvutina oma nutitelefoni siis olen hoidnud ajaveebi keskkonna kujunduse lihtsa kuna ta omab eelkõige informatiivset väärtust mitte ei pea mängima masside võitmiseks kujundusega. Oluline on ka statistika moodul, mis annab tagasisidet kasutuse kohta.

Teine rakendus, mida testisin ehk kasutasin hiljuti, oli kombinatsioon Google docs + bit.ly. Google Drive keskkonnas olevas tekstitöötlusprogrammis koostasin tekstilise ülevaate uurimistöö infoallikatest lähtuvalt gümnaasiumi esimese astme vajadustest uurimistöö koostamisel. Materjal oli aluseks ka teematunnile. Selleks, et infoallikate ülevaade oleks lihtsalt edastatav lingina, kasutasin bit.ly teenust saada Google Docsis loodud dokumendile lühike ja meeldejääv nimi, mis seostuks ka teemaga. Uurimistöö kirjutamisel abiks olevad infoallikad on koondunud aadressile: bit.ly/infoallikatest. Positiivne on see, et saan koostatud materjali vajadusel jooksvalt muuta, samas kasutaja jaoks allikale juurdepääs säilib ning mul on ka ülevaade, palju inimesi, mis ajal, mis kanalitest ja mis riikidest materjali on kasutanud. Selle võimaluse pakub välja bit.ly keskkond.

bit

 

Oluline erinevate õpirakenduste juures on, et nad oleksid kasutatavad nii arvuti, tahvli kui nutitelefoniga ehk nad kohanduksid vastavalt ekraani suurusele ning oleksid funktsionaalsed ja kasutajasõbralikud. Ning oluline omadus kasutaja jaoks on see, kui kasutaja saab loodut kasutada ilma sisse logimata ehk see on avalik ja kohe kättesaadav.

 

Käsitletav artikkel:

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. Kasutatud aadressil: http://www.je-lks.org/ojs/index.php/Je-LKS_EN/article/view/247/229

Artikli autorid on Suurbritannia Ülikoolide õppejõud ning selle artikli märksõnad on personaalsed õpikeskkonnad, innovatsioon, domineeriv disain, e-õpe, jagatud süsteemid. Minu jaoks oli uudne termin valitsev disain (dominant design), mille kontseptsioon sündis 1975. aastal ning mis  tähendab enamlevinud kujunduse ja omadustega toodete kasutust, mis on võtnud domineeriva rolli ning võivad küll kaotada oma innovatiivsuse kuid kasutatakse edasi harjumusest või enamlevikust põhjustatuna (näidetena artiklis VHS kui video standard, IBM kui lauaarvuti standard jne). Wikipedia annab termini seletuse järgmiselt: Domineeriv disain on Utterbacki ja Abernathy poolt 1975. aastal kasutusele võetud tehnoloogiahalduskontseptsioon, milles määratletakse peamised tehnoloogilised omadused, mis on de facto standardiks. Valitsev disain on see, mis võidab turu usaldusväärsuse, see, millest konkurendid ja uuendajad peavad kinni pidama, kui nad tahavad turul olla olulised ja turu nõudmisi järgida.

Artikli sissejuhatuseks vaadatakse üle avatud õpikeskkondade disaini ja funktsionaalsuse põhikomponendid. Seejärel jõutakse personaalsete õpikeskkondade kontseptuaalse mudeli juurde, mille visualiseeris Wilson 2005. aastal. Kui avatud õpikeskkondade juures on keskmes süsteem siis personaalse õpikeskkonna fookuses on kasutaja töölaud ja vajadused. Avatud õpikeskkonnad on ka täna kõrgkoolides üldlevinud. Kuid kui eristada formaalset ja informaalset õpet ning vaadates elukestva õpet, siis igaüks oma erialast või vajadusest tulenevalt, on moodustanud oma personaalse õpikeskkonna. Kasutades selleks kas Google perekonna tooteid või erinevaid sotsiaalmeedia ja veebipõhiseid vahendeid. Pigem oleks vaja lähendada avatud e-õppekeskkondi sellele, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Artikkel on kirjutatud 2007. aastal ehk pea 10 aastat tagasi. Sel ajal ei olnud õpikeskkonnad nagu üldse veebikeskkonnad või nutirakendused niivõrd seotud kui eksisteerisid eraldi üksustena. Nad pakuvad välja lahendusi, mis täna õnneks on meie käsutuses ja kasutuses, neid on integreeritud avatud e-õppekeskkondadesse kuid niipalju kui inimesi, on ka erinevaid õppimisstiile, millest tulenevalt avatud e-õppekeskkonnad peavad järgima ikka mingit keskmist kuid neis peab olema võimalus personifitseerida ka avatud õpikeskkonnas selle kujundus, tegevus ja protsessid.

Kasutasin personaalse õpikeskkonna kaardistamise visualiseerimisel Google- i poolt pakutavat tasuta tarkvara draw.io. See ühildub Google Drive-iga ning pakub kohe sulle võimalust alustada uue visualiseeringu loomist või avada juba olemasolev visuaal (diagramm). Uue loomisel pakub salvestuskohaks Google Drive root kausta.Juba olemasoleva diagrammi avamine võtab aega, kiirem on diagramm avada Drive-i kaudu. Uue diagrammi loomiseks pakub ta erinevates kategooriates diagramme, ku skõike on võimalik modifitseerida. Valisin enda visualiseeringu aluseks Business kategooriast diagrammi, milles muutsin kujundit, teksti, teksti ja põhja värvi. Kui diagramm on valmis siis on võimalus seda eksportida erinevatesse formaatidesse. export

 

Valisin oma visualiseeringu väljundiks jpeg.

personaalse õpikeskkonna visualiseerimine

1. Milline on infopoliitika olemus, eesmärgid ja väljatöötamise protsess?

Infopoliitika olemuse kujundavad erinevad aspektid. See sõltub, kas tegemist on äri – või mittetulundusorganisatsiooni või hoopis avaliku teenistuse asutusega, missugune on organisatsiooni eesmärk, kes on sihtrühmad, kellele organisatsioon osutab teenust või valmistab toodet jne. Infopoliitika eesmärgid saab jaotada kas ülesannete-ja tehnoloogiakeskseteks või organisatsiooni- ja lõppkasutajakeskseteks. Infopoliitikat välja töötades peab arvesse võtma vajaliku teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamisega seotud aspekte ja protsesse.

2. Millised on peamised infovahendamise strateegiad, meetodid ja tehnoloogiad?

Infovahetamist ja infovahendamist nii inimeste kui organisatsioonide vahel mõjutab infojagamise kultuur ehk infokultuur organisatsioonis. Infovahendamise strateegiad peavad aitama saada töötajatel neile vajalikku infot võimalikult kiiresti ja süsteemselt, et olla kursis otsustega, muutustega oma erialal, lahendada töös ette tulevaid probleeme ning selle tulemusel tekib uus teadmus ning on loodud eeldus innovatsiooniks.

3. Kuidas korraldada infoauditit?
Infoaudit eesmärgiks on määrata kindlaks organisatsioonis töötavate inimeste infovajadused, meetodid, kuidas infovajadusi rahuldatakse ning organisatsioonis kasutusel olevad inforessursid, kuidas inforessursse kujundatakse, korraldatakse ja kasutatakse. Infoauditi läbiviimise protsess hõlmab endas auditi kavandamist, auditi ulatuse määramist ehk kas käsiteltakse kogu organisatsiooni või osa sellest, pannakse paika kriteeriumid ning valitakse auditi läbiviimise meetodid. Kindlasti on infoauditi läbiviimisel vaja teada missugune ressurss kasutada on – auditisse kaasatud inimesed, auditi jaoks kuluv aeg ning eelarve auditi läbiviimiseks. Oluline otsus on, kas audiitor on organisatsiooni seest või kasutatakse väliseksperti audiitorina või kaasatakse väliseksperte kui konsultante.

4. Milline on teadmusjuhtimise infrastruktuur?
Teadmusjuhtimise infrastruktuur hõlmab endas organisatsioonikultuuri, organisatsiooni struktuuri, info-ja kommunikatsioonitehnoloogilist taristut, üldteadmisi ning töökeskkonda. Teadmusjuhtimist toetav organisatsioonikultuur loob aluse kujundamaks inimeste arusaama teadmuse jagamise olulisusest ja kasulikkusest ning motiveerib ja toetab leidmaks selleks aega igapäevatöös. Oluline on ka nii organisatsiooni struktuuri olemus ning IKT süsteemide kasutus teadmusjuhtimises, mida toetab töötajate ühine arusaam väärtustest , normidest ja ka terminoloogiast. Teadmusjuhtimise puhul mängib olulist rolli ka mitteformaalne suhtlus, millele loob aluse tööruumide asukoht ning töötajate kohtumispaikade arv ja disain.
5. Milliseid on teadmusjuhtimise strateegiad, süsteemid, tehnoloogiad ja protsessid?
Teadmusjuhtimise strateegia peaks endas hõlmama taustinfot, teadmusjuhtimise määratlust organisatsioonis, hetkesituatsiooni kirjeldust, siht- ja sidusrühmade ülesandeid ja vajadusi, teadmusjuhtimise visiooni ja missiooni organisatsioonis, loetelu kavandatud tegevuste ja tehnikate kohta, tegevusplaani, edutegureid ja takistusi ning kokkuvõtet. Teadmusjuhtimise süsteemid, mis koosnevad teadmusloome, teadmushõive, teadmusjagamise ja teadmusrakendamise süsteemidest, toetavad teadmusjuhtimise protsesse. Teadmusjuhtimisse on hõivatud kõik organisatsioonides kasutusel olevad tehnoloogiad, kus kogutakse, hoitakse, edastatakse, analüüsitakse andmeid, infot ja teadmust.
Rahvusraamatukogu teadmusjuhtimine
Rahvusraamatukogu on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse aluseks on Rahvusraamatukogu seadus. Seadus koos teiste alusdokumentidega – põhikiri, kasutuseeskiri ning strateegia – määrab ära organisatsiooni eesmärgi, tegevused ning sihtgrupi. Seega annab aluse infopoliitikaks ja strateegiaks. Lisaks on veel töökorralduse reeglid, kus samuti sätestatakse ära info liikumine just ametliku informatsiooni osas. Ametliku informatsiooni kanaliteks on siseveeb, dokumendihaldussüsteem, Riigitöötaja Iseteenindusportaal.
Rahvusraamatukogus teadmusjuhtimise protsessis on samuti olulisel kohal tegevusstrateegia ning dokument „Töötajate arendamise põhimõtted ja koolitus“, nii sisekommunikatsiooni kui väliskommunikatsiooni põhimõtted on kirjas dokumendis „Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsioonipõhimõtted“. Infosüsteemide ja info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist reguleerib „Infoturbepoliitika“ ning „Infosüsteemide kasutamise“. Oluline on inimeste kaasamine strateegia ja tegevuskavade väljatöötamisse, mis annab aluse paremale infovahetusele ning teadmusjuhtimisele organisatsioonile.
Teadmusjuhtimise oluliseks elektrooniliseks vahendiks on e-õppekeskkond Moodle, kus toimuvad nii e-kursused, testimised kui ka on jagatud õppematerjalid. Iganädalaselt toimuvad infokoosolekud, kus info liigub nii juhtkonna koosolekutel läbi valdkonna juhi ja osakondade koosolekute ülevalt alla ning tagasiside ka vastupidi inimeste poolt tulevad ettepanekud ning info liigub läbi osakonnakoosolekute valdkonnajuhi infokoosolekutele ning seal juhtkonna koosolekule. Lisaks toimuvad kord kvartalis laiendatud juhtkonna koosolekud, kus osalevad lisaks juhtkonnale ka osakonnajuhid ning peaspetsialistid. Samuti toimub vähemalt kord kvartalis ülemajaline infohommik, kus osalevad kõik raamatukogu inimesed ning käsitletakse selle hetke kõige olulisemaid teemasid strateegiast tulenevalt. Oluliseks iganädalaseks infokanaliks on reedeti ilmuv raamatukogu töötajate infoleht Reede.
Raamatukogu arendusprojektidega seotud infovahetus ja dokumentatsioon toimub projektijuhtimise keskkondades Jira ning projektijuhtimise viki keskkonnaks on Confluence.
Raamatukogu oluliseks infovahendiks on Office 365 keskkond, kus on kasutusel e-post – sh meililistid, nii üle organisatsiooniline kui osakonna ja teenuste põhised, jagatav kalender, ühisjagatud dokumendid OneDrive. Inimeste töödokumendid on kõik varundatud dokumendipilves Memo, kus on samuti olemas dokumentide jagamis funktsioon.
Rahvusraamatukogus on hea tava, et (välis)konverentside järel toimuvad infotunnid „Kolleegilt kolleegile“, mis toimub ligikaudu 5 korda aastas. Lisaks sellele kirjutatakse uutest arendustest, suundumustest, teenustest ning konverentsidel kogetust nii ajakirjas „Raamatukogu“, mis on oluline panus mitte ainult Rahvusraamatukogu teadmusjuhtimises vaid kogu Eesti raamatukogude ühises teadmuses. Oluline osa protsessis on ka koolitustel ja konverentsidel osalemine ja ise olla koolituste korraldaja. Ehk on nö koolitumise ring teadmusjuhtimise protsessis. Eralast teadmust jagatakse läbi kutsekoolituse. Raamatukogus tegeletakse süsteemselt inimeste digipädevuste arendamisega. Oma osa teadmusjuhtimise protsessis on osalemine haridusprogrammide väljatöötamises ja läbiviimises. Oluline on organisatsiooni teadmusjuhtimises ka praktikantide roll, kes Rahvusraamatukogus praktikat sooritades toovad uut teadmust ning teevad ettepanekuid innovatsiooniks, kasvõi igapäevatöö detailides. Oluline roll Rahvusraamatukogu teadmusjuhtimises on ka mitteformaalsel suhtlusel – lõunad kolleegidega, ühisüritused ja sünnipäevade tähistamised.
Üheks osaks info- ja teadmusjuhtimises on ka kasutajate tagasiside, mille kogumise ja analüüsimisega raamatukogu süsteemselt tegeleb. Kasutusel on kasutajate tagasiside tarkvara Recommy. Kaks korda aastas vaadatakse üle ka teenuste põhinäitajad ning sellest tulenevalt tehakse vajadusel muudatusi tööprotsessides ja teenuste osutamisel vastavalt strateegias ja tegevuskavades sätestatud eesmärkidele.