E-raamatukogu ajaveeb

InfoToday vahendab uudise, et Microsofti e-raamatupood suletakse. Nagu enamiku e-raamatupoodide puhul, on ost lihtsalt litsents juurdepääsuks, mitte litsents raamatu omamiseks.  Juurdepääs ostetud raamatutele suletakse lõplikult juulis 2019.

 

Citizen Science ehk kodanike teadus – kuidas raamatukogud saavad toetada teadushuvilisi, kes koguvad andmeid ja teevad uurimistööd entusiasmist.

Vikipeedias on nimekiri kodanike teadusprojektidest, mis on ülikoolide või mäluastuste sh raamatukogude hõlma all. Raamatukogud peaksid mõtlema, kuidas kaasata kodanikud, kes entusiasmist ja huvist korjavad mingeid andmeid ja teevad hobi korras teadust. Kodanike teadus on ka inimeste kaasamine projketidesse, kus näiteks tuvastatakase vanade piltide peal olevaid asukohti või ka inimesi. Ehk kodanike teadus hõlmab ka crowdsourcingut. Näiteks postkaardide piltide tuvastamine nagu seda tehti McMaster crowd-sources projektis

Eestis on toimunud digitalgud teema aastate raames, mäluastustes. Üheks näiteks Mereaasta 2016 digitalgud

Üheks võimaluseks kasutada ära kodanike uurimishuvi, on kaasata huvilisi koduloolise materjali kogumisse, loomisse ja ka piltide, fotode või tekstide tuvastamis ja toimetamis protsessi.

Kodanike teadus vajab teenuse disaini, et luua teenus, mis kaasaks ja kõnetaks kogukonda või sihtrühma.

Lessons from citizen science for community engagement practice

 

 

Lisbeth Worsøe-Schmidt on kirjutanud ajakirjas Journal of Librarianship and Information Science artikli e-raamatute laenutusest Taanis, millele on pannud väljakutsuva pealkirja “E-raamatu sõda Taanis”.

Artikli eesmärk on uurida, kuidas digiteerimine ja eelkõige e-raamatud on muutnud Taani raamatumaailmas erasektori ja avaliku sektori asutuste vahelisi suhteid. Seda siis  eReoleni juhtumiuuringu kaudu, avaliku ja erasektori partnerlusest, mille läbi toimub e-raamatute laenutus ühiselt platvormilt.  Peamised järeldused on, et e-raamatute laenutamine on häirinud traditsioonilise raamatukogu süsteemi ja kommertsraamatuturu  omavahelist mõistmist ja suhtlemist. Lisaks on Taani raamatukogusüsteem partnerluse kaudu võtnud endale uue funktsiooni seoses kaubandusliku turuga, olles eestvedajaks Taani e-raamatute turul.

APA viide:
Worsøe-Schmidt, L. (2019). The e-book war in Denmark. Journal of Librarianship and Information Science51(1), 95–105. https://doi.org/10.1177/0961000616685641
Täistekst: https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0961000616685641

 

Ülevaade aine “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud” raames koostatud õpikeskkonna rühmatööst. Rühmatöö koostasin üksi kuna tegin seda oma organisatsiooni baasil ning ei ole haridustehnoloogia magistriõppe vaid infoteaduse magistriõppe tudeng. Töö teema oli “Digipädevuse kursus e-õppena oma organisatsioonile”. Organisatsiooniks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Digipädevuse kursuse eesmärgiks on toetada rahvusraamatukogu rolli olla õppiv organisatsioon. Rahvusraamatukogu strateegia sätestab, et raamatukogu käib kaasas tehnoloogiliste uuendustega, rakendades õpitut ja tehnilisi innovatsioone professionaalsete, kvaliteetsete teenuste ning teeninduse pakkumisel ja organisastiooni järjepideval arendamisel. Seetõttu on oluline tegeleda töötajate digipädevuste taseme hoidmise ja arendamisega.
Digipädevuse tasemed Rahvusraamatukogus on sätestatud Eesti Rahvusraamatukogu töötajate arendamise põhimõtete ja koolituse korra alusel ning on selle korra lisaks. Digipädevuste hindamine ja arendamine on osaks iga Rahvusraamatukogu töötaja tööks vajalikest oskustest ja teadmistest. Digipädevuste vajalik tase määratletakse uue töötaja värbamisel värbamisprofiilis ning digipädevuste olemasoleva taseme väljaselgitamine toimub vahetult pärast töötaja tööleasumist. Hindamise tulemusena, kui töötaja olemasolev tase ei vasta nõutavale, määratakse töötajale vajalik koolitus.Digipädevuste kombineeritud hindamismudel rahvusraamatukogu jaoks (kasutatud HITSA digipädevuse mudelit (põhineb DIGCOMP-il) ja DIGCOMP digipädevuse enesehindamise raamistikku). Digipädevuse programmi eesmärgiks on Rahvusraamatukogu töötajate digipädevuste arendamise toetamine.

Õpikeskkonna loomisel oli persoonaks keskmine töötaja nimega Margit, 51 aastat vana, kellel on kõrgharidus kuid ülikooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ning tööstaaži raamatukogus 16 aastat.

Õpikeskkonna valikul oli oluline keskkonna kasutajakindlus, lihtsus, vähene ressursi kulu ja jätkusuutlikkus. Rahvusraamatukogu on e-õppekeskkonnana kasutanud aastaid Moodle keskkonda. Kaaluti ka teisi vabavaralisi õpikeskkondi teoreetiliselt kuid kuna ajaline ressurss oli piiratud ja programmi pidi kohe sisuliselt looma hakkama, otsutati valida Moodle keskkond.

Õpikeskkonna võrgustiku moodustavad e-õppekeskkond Moodle aadressil ekool.nlib.ee, õppematerjalid ja e-õppekursused, mis on vabalt veebis kättesaadavad ja mille lingid ning juhised nende kasutamiseks on kirjeldatud Moodle keskkonnas. Samuti on Moodle keskkonnas testid ning lähevad ka teated Office365 e-posti rakendusse, kus töötaja ise märgib koolituse ajad (ka iseseisva õppetöö) kalendrisse Office365 rakenduses. Õpikeskkonna osa on ka Riigitöötaja iseteenindusportaal, kuhu luuakse koolitus, selle kohta läheb kiri RTIP keskkonnast otse töötaja e-postiaadressile, kirjas sisaldub link koolitusele registreerumise kohta RTIPis. RTIP keskkonnas saadakse ka tagasiside koolituse kohta. Info töötaja digipädevuse taseme kohta on ametijuhendis, mis on arhiveeritud dokumendihaldussüsteemis Webdesktop. Samuti on seal aastavestluse kokkuvõtted, millest tuleb ka välja töötaja koolitusvajadus, mis võib olla ka sisendiks digipädevuste koolituse programmile.
Tagasilöök oli tarkvara Paperform kasutamine erinevatel kuupäevadel toimuvate koolituste registreerimisvormiks, kasutasime tasuta versiooni, mis kestis 14+7 päeva, pärast seda ei olnud võimalik saada ligi keskkonda sisestatud andmetele.

digi

 

Tänaseks on Moodle keskkonnas loodud ja ka läbiviidud testid, millega selgitati välja töötajate digipädevuste tasemed. Ning on valminud ajakava viie erineva mooduli läbiviimiseks, mis tugineb DIGICOMP mudelil. Toimunud on 2. moodul Infopädevus, mille raames kõik infospetsialistid läbisid Tartu Ülikooli infopädevuse kursused. Samuti on toimunud Nutiakadeemia koolitused.

Moodulid ja ajakava
1. moodul. Digimaailma ja interneti põhitõed (jaanuar-veebruar 2019). Mooduli läbimise eelduseks on Rahvusraamatukogu ja BCS Koolituse koostöös loodud koolitusel “E-kodaniku juhendajate koolitus” osalemine (nendega, kellel koolitusel vaja osaleda, on ühendust võetud). Koolitused toimuvad 2019. aasta alguses. Lisanduvad praktilised õpisündmused Rahvusraamatukogus (vabatahtlikkuse alusel).
2. moodul. Infopädevus (infootsing ja info haldamine) 29.10 – 25.11.2018
Teise mooduli läbimise eelduseks on Tartu e-kursuse “Infopädevus” läbimine, mis on eelkõige suunatud meie raamatukogu teenindajatele ja on neile kohustuslik. E-kursus toimus november 2018. Vabatahtlikkuse alusel on võimalik osaleda praktilistel õpisündmustel
3. moodul. Digitaalne sisu (märts 2019)
Digitaalse sisu loomine. Olemasoleva digitaalse sisu integreerimine ja välja töötamine. Autoriõigus ja litsentsid.
4. moodul. Küberturvalisus (aprill 2019). Seadmete kaitsmine. Isikuandmete kaitse ja privaatsus. Tervise ja heaolu kaitse. Keskkonna kaitse
5. moodul. Digitaalne eluviis (mai 2019). Suhtlemine ja info jagamine digitaalsete tehnoloogiate abil. Kodanikuaktiivsus veebis. Koostöö digikeskkondades. Netikett. Digitaalse identiteedi haldamine

Minu esitluse slaidid on aadressil http://bit.ly/rrdigislaidid

Antonüümide ja vastandsõnade rakendus, lastele lugemise õpetamise rakendus, arvutaja: http://hariv.kaader.ee/

Inglise keelsed
Matemaatika

https://www.education.com/games/math/?cid=11.2109 

https://www.arcademics.com/games/

Kella õppimine

Tiksuja – Google Play App  https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.kaader.tiksuja

Horizon Report

Uue meedia konsortsium (New Media Consortium) on alates aastast 2004 andnud välja uuringu aruannet, missugused on haridust mõjutanud tehnoloogia trendid. Sisendit annab grupp eksperte. Alustati kõrghariduse trendidega, hiljem laiendati raportit. Viimastel aastatel eraldi raportid ka muuseumide ja raamatukogude kohta. Raportid 2004-2017. 2018. võttis raportite koostamise üle Educause. 2018. tehti raport siiski vaid kõrghariduse kohta. Toodud välja kolmes grupis haridust mõjutavad trendid, kõigepealt lähitulevik (1-2 aastat ), siis 3-5 aastat ning seejärel pikemaajalised 5 aastat ja rohkem. 2018. aasta raport.  3-5 aastat terndiks ennustatakse uute interdistsiplinaarsete õppevormide tekkimine, näiteks TLÜ ELU. Lisaks trendidele on aruandes iga aasta puhul toodud ka kolmes kategoorias väljakutsed –> lihtsad, keerulised ja õelad. 2018. lihtsad on digitaalne kirjaoskus, keeruline probleem on tagada digitaalne võrdsus. Õelad väljakutsed – majanduslik ja poliitiline surve, koolitajate rolli ümbermõtestamine. Uueks arenguks on tehisintellekt hariduses. Näiteks kasutamaks fototöötlustarkvara, mis kasutab tehisintellekti – https://lightroom.adobe.com/.

Viis haridust mõjutavat tehnoloogiatrendi (HITSA) Eestis on asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, analüütika ja suurandmed (mis tekivad automaatselt õppijate tegevusest), tehisintellekt, turvaline digimaailm ehk digiturve. Võrreldes Horizon Reportiga on rõhk läinud liigselt tehnoloogia peale ja õpetamine on jäänud tahaplaanile.

Turvaline digimaailm – ühekordne sisselogimine ehk single sign on  – TAAT, HarID

Tehisintellekt – kas rohkem masinõpe? tehisintellekti aluseks klassifitseerimine. Masinõpe baseerub sellele, et arvutid teavad meist väga palju ning ta on selle klassifitseerinud. Sellest tulenevad soovitusalgoritmid – mis on ka üheks ohuks. Digitaalsed assistendid – Siri, Alexa. Masin kuulab ja salvestab kõike, mida digitaalsete assistentide käest küsitakse.

Analüütika ja suurandmed – hinded, uurimistööde ja loovtööde andmestik kui sisend sotsioloogilisteks uuringuteks, oht on, et kõiki andmeid saab rahaks teha, näiteks kindlustusfirmad. Haridusstatistika visuaalses keskkonnas Haridussilm.ee saab koole tulevikus võrrelda tunduvalt rohkemate näitajate alusel, mis aitavad paremini mõista koolide töö ulatust ja mitmekesisust, seal on näitajad, mille alusel saab võrrelda koole taustaandmete, õppekeskkonna ja tulemuste alusel.

Asjade internet koolis – valvekaamerad ja turvasüsteem (kiipkaardid), Monsterpiano – klaver, mis koolivõrgus, müratase klassis ja õhuniiskuse seos (Väätsa). Oht: seda ei saa läbi katsetada ning ligipääsuprobleem. Suur telekomidesurve kasutusele.

 

 

 

Testimaks nutirakenduste rattas mõnd rakendust, ei pidanud väga ratast leiutama kuna olen kasutanud  WordPressi  keskkonda pea 10 aastat sellesama “eraamatukogu” ajaveebi pidamiseks. Blogi algne mõte oli edastada erialainfot elektroonilisest ja digitaalsest aspektist vaadatuna ning ka seda ajas talletada, et oleks teadmusbaas, kust hiljem saaks järele vaadata. Magistriõpinguid alustades lisandus ajaveebile veel rolle. Kasutasin seda jätkuvalt kui kohta, kuhu info salvestada, anda ka omapoolne nägemus, seeläbi ka kinnistada õpitut ning sildistada oma postitused, et õppejõud saaks need leida ja ka hinnata.  Ajaveebi saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Minu ajaveeb on kui teadmusbaas. Samas loodan ma, et siit saab keegi, kes lehele satub, enda jaoks ka midagi olulist teada ehk sait on abiks just elukestvas õppes teiste minusuguste jaoks. Samas on 10 aastat juba korralik ajaveebi vanus ehk läbi selle blogi saab vaadelda ka eriala muutumist ja arengut.Kui tehnilisest poolest rääkida siis  WordPress kohandub kenasti ka mobiilivaates. Arvestades seda, et järjest enam inimesi kasutab arvutina oma nutitelefoni siis olen hoidnud ajaveebi keskkonna kujunduse lihtsa kuna ta omab eelkõige informatiivset väärtust mitte ei pea mängima masside võitmiseks kujundusega. Oluline on ka statistika moodul, mis annab tagasisidet kasutuse kohta.

Teine rakendus, mida testisin ehk kasutasin hiljuti, oli kombinatsioon Google docs + bit.ly. Google Drive keskkonnas olevas tekstitöötlusprogrammis koostasin tekstilise ülevaate uurimistöö infoallikatest lähtuvalt gümnaasiumi esimese astme vajadustest uurimistöö koostamisel. Materjal oli aluseks ka teematunnile. Selleks, et infoallikate ülevaade oleks lihtsalt edastatav lingina, kasutasin bit.ly teenust saada Google Docsis loodud dokumendile lühike ja meeldejääv nimi, mis seostuks ka teemaga. Uurimistöö kirjutamisel abiks olevad infoallikad on koondunud aadressile: bit.ly/infoallikatest. Positiivne on see, et saan koostatud materjali vajadusel jooksvalt muuta, samas kasutaja jaoks allikale juurdepääs säilib ning mul on ka ülevaade, palju inimesi, mis ajal, mis kanalitest ja mis riikidest materjali on kasutanud. Selle võimaluse pakub välja bit.ly keskkond.

bit

 

Oluline erinevate õpirakenduste juures on, et nad oleksid kasutatavad nii arvuti, tahvli kui nutitelefoniga ehk nad kohanduksid vastavalt ekraani suurusele ning oleksid funktsionaalsed ja kasutajasõbralikud. Ning oluline omadus kasutaja jaoks on see, kui kasutaja saab loodut kasutada ilma sisse logimata ehk see on avalik ja kohe kättesaadav.