E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘digitaalarhiivid’ Category

Marek Tamme loengu põhjal 9. okt 2018

Digiajalugu on digitehnoloogia ajstul tehtav ajalooline uurimistöö. Ükski tänapäeva ajaloolane ei pääse digitehnoloogia kasutamisest. Kitsamas mõttes on digiajalugu uus viis ajalugu uurida, tuginedes digitehnoloogilistele vahenditele. Digiajaloolane töötab eelkõige materjalidega mis on kas digiteeritud või digitaalselt sündinud ning kaasab uurimistöösse digitaalsete uurimismeetodeid ja analüütilisi rakendusi. Digiajalugu võimaldab uut tüüpi analüüsi, digitaalset ühisloomet kasutades ja võimaldada osaluskultuuri. Digiajaloo uurimusi esitletakse visuaalselt, pigem elektrooniliselt, uurimised on enamasti veebipõhised ja ei lähtu teadusteksti lineaarsest loogikast.

Olulisemad digiajaloo käsitlused

Veebis kättesaadav http://chnm.gmu.edu/digitalhistory/ 

Exploring big historical data

Digiajalugu 1.0 ja 2.0

Digiajalugu 1.0 oli kvantitatiivse meetodi keskne ning suunatud andmebaaside loomisele. Algas  1960ndatel seoses arvutite levikuga: kilomeetria, statistiline ajalugu. 1980ndatel kujuneb uueks suunaks arvutusajalugu, mis on avaram lähenemine kui kilomeetria. Digialaugu algab siisiki 1990ndatel, 1994. aastal asutati digiajaloo keskus Roy Rosenzweigi poolt, mis kannab täna tema nime. Digiajalugu 2.0 rõhutab enam kvalitatiivset ja kriitilist lähenemist, samuti kasutaja aktiivsem kaasamine ja visuaalne esitlus. Ka arvutimängud mõjutavad meie suhet minevikuga kuna kasutavad  ajaloolist keskkonda. Käsitlused, mis analüüsivad ajaloolise ainesega arvutimänge: ” Playing with the past, A. Chapman “Digital Games of History”, “The Virtualisation representation in the past”.

Allikate digiteerimine

Üleminek:

  • allikate kasinuselt ja raskesti ligipääsetavuselt allikate üleküllusele
  • allikatelt andmetele
  • lähilugemiselt kauglugemisele – kriitiline analüüs asendub andmeanalüüsiga

Digitaalsed ajalooandmebaasid ehk digiarhiivid

Allikate digiteerimine ja nende koondamine. Suurte temaatiliste andmekogumite loomisvõimalus. Samuti võimalus koondada kokku eri artefaktid: tekst, pilt, esemed. Digiarhiivid on andnud uue hoo kohaajaloo edendamisele. Need võimaldavad kogukonnaliikmetel õppida tundma oma kodukoha ajalugu ja ise selle uurimisse panustada. Prantsuse revolutsiooni digiarhiiv: frda.stanford.edu. Kogukondlik digiajalugu http://www.historypin.org. 9/11 digiarhiiv 911digitalarchive.org.

Digiajaloo meetodid

Need on eeskätte seotud tekstikaeve ja geokodeerimisega, indekseerimise, võrgustikuanalüüsi ja visualiseerimisega. Oluline on ka võimalus käsikirjade automaattuvastus (HTR) ja autorite identifitseerimine (programmid READ, Transkribus, Himanis).

Käsikirjade automaattuvastus: Transkribus Oluline seal ka kasutajate kaasamine toimetamisel. Projekt Himanis himanis.org

Loengud digiajaloo võimalustest https://programminghistorian.org/ Ajalooliste andmete visualiseerimine Palladio https://hdlab.stanford.edu/palladio/ 

Digiajaloo meetodid: võrgustikuanalüüs

Üks näide sellest on 18. sajandi kirjasõna vabariigi kaardistamine http://republicofletters.stanford.edu/  ning selle hulgas Voltaire kirjavõrk http://republicofletters.stanford.edu/publications/voltaire/

Ajaloolised veebinäitused ja visualiseeringud 

Clio Visualizing History https://www.cliohistory.org/

The Stanford Geospatial Network Model of the Roman World http://orbis.stanford.edu/

Tartu 1867. a rahvaloenduse kaardistamine, “Tartu 1867”  http://www.ra.ee/tartu1867/

Haapsalu piiskopilinnus

Digiajaloo väljakutsed

Kuidas tagada digiajaloo projektide kastlikkus ja säilimine pika aja jooksul?

Tasakaal kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi vahel: kuidas säilitada vana ajaloouurimise kutseoskused andmeanalüüsi ajastul?

Digiteeritud materjalide ebaühtlus – kuidas tagada ühtsed tehnilised ja kvaliteedinõuded?

Tulevikus igasugune ajalugu on  digiajalugu ehk eesliide “digi” minetab oma tähenduse.

 

Indrek Ibruse loengu põhjal 18.09.2018

Termin digiteerimine ehk digimine, kindlasti mitte digitaliseerimine! Ehk analoogformaadis sisu ehk analoogandmete muutmine digitaalseks. Raamatukogusõnastik ütleb ka, et digiteerimine on füüsilisel kandjal teavikute digitaalkujule viimise protsess. D.(EVS-ISO 2789:2014; EVS-ISO 14639:2016). Digiteerimisega on seotud mõisted märgituvastus, pildindus, skaneerimine. Digiteerimine toimub kõikides riikides. Milleks digiteeritakse? Digiteerimise põhjus on taastarbimise huvi erinevatest vajadustest lähtuvalt. Arhiividokumente teaduse tarbeks. Kirjandustekste teaduse ja hariduse tarbeks. Arhitektuuri digimine elamuste, konserveerimise ja teaduse tarbeks. Audiovisuaalse ja visuaalsele sisu digiteerimisel kehtib kõik eelnenu ja lisandub veel loomemajanduse aspekt.

Digiteerimine Eestis

Aluseks dokument “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”. Lisaks on Kultuuriministeeriumi poolt on kinnitatud tegevuskava Kultuuripärandi digiteerimine Eestis 2018-2023.  Eestis on digiteeritud killustatult kuna sõltuti paljuski erinevatest projektirahadest.

Digiteeritu moodustab korpused, mis on nn “must materjal”. Digiteerimises on keskse tähtsusega metaandmed, mis paigutavad andmed süsteemi ning loovad konteksti. Andmete põhjal tekivad neurovõrgud, mis sünteesivad, seostavad, üldistavad ja tuvastavad automaatselt objekte ja märke. Metaandmed on andmed andmete kohta. Raamatukogusõnastik ütleb: metaandmed on olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed; struktureeritud andmed andmete kohta. Metaandmete liigitus: kirjeldav, administratiivne (nt ligipääsupiirangud), strukturaalne (kuidas andmed seotud RDA, FRBR), säilitamine (hävimisoht), kasutus (soovitused, a la sa otsisid/vaatasid seda, me järeldame et sulle meeldib ka see…. või et sinu vanuses on see kooli õppekavas). Metaandmed aitavad ka kaasa digiteeritu kasutamisele, annab sisendi semantilisele veebile võrgustiku moodustamiseks.

 

Üks vana artikkel aastast 2006

Majlis Bremer-Laamane. Connecting to the past: Newspaper digitization in the Nordic countries // Journal of Digital Asset Management (2006) 2, 168–171. doi:10.1057/palgrave.dam.3650027

http://www.palgrave-journals.com/dam/journal/v2/n3/abs/3650027a.html

 

 

Tasuta ja avatud juurdepääsuga teadusinformatsioon veebis. Vaba juurdepääsuga ajakirjad ja repositooriumid:

Directory of Open Access Journals http://www.doaj.org/ rohkem kui 5500 tasuta ja vaba juurdepääsuga ajakirja ja 460000  artiklit

Bielefeld Academic Search Engine http://www.base-search.net/

Google Scholar http://scholar.google.com/ – hea koht, kust kontrollida kindlate artiklite juurdepääsu

Scirus – loodus- ja täppisteadused kuid ka sotsiaal- ja humanitaarteduse alased materjalid http://www.scirus.com/

Eestikeelsed e-õpikud

Tartu Ülikooli Ebrary http://site.ebrary.com/lib/tartu – juurdepääs vaid TÜ arvutivõrgus, faili ei saa alla laadida. Kopeerimise ja printimise piirangud.

Digitaalsed kogud

Tartu Ülikooli digirepositoorium DSpace http://dspace.utlib.ee/dspace/ – failideladu. Alustati 2006. aastal dissertatsioonide, raamatute ladustamist. Ülikoolis kaitstud magistri-ja doktoritööd (ca 1800).  Kirjed kajastuvad nii ESTERis kui Google Scholaris.

Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu www.utlib.ee/ekollekt/eeva.

Portreed Tartu Ülikooli raamatukogus www.utlib.ee/ee/andmebaasid/portreed

Lääne-Euroopa varane graafika www.utlib.ee/ekollekt/legraafika/

Eesti rahvaluule portaal www.folklore.ee
sisaldab muuhulgas ka e-ajakirju Mäetagused ja Folklore.

Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb, sisaldab 19. sajandi Eesti kirjanduse ja luule täistekste (Bornhöhe “Tasuja”, Kitzberg “Kauka jumal” jne jne. Luulet tuleb otsida alapealkirja Artiklid alt.  kreutzwald.kirmus.ee

Tartu Ülikooli videoteek www.uttv.ee

 

 

 

Täna toimub Rahvusraamatukogus VI Infopoliitika foorum, kus üritatakse leida seisukoht, palju erinevaid infoportaale Eestis on ja palju tulemas ja palju neid tegelikult võiks olla. Siiani on rääkinud The World Digital Library, Europeana ja German Digital Library esindajad. Europeana esindaja ütles otse välja, et loomulikult oleks nemad huvitatud kui Eestis oleks üks partner, kellega nemad saaksid suhelda. Teoorias pooldavad kõik ühte protaali aga kui jutt läheb konkreetseks siis ajab igaüks ikka oma rida. Oluline ikkagi on et kasutataks ühtseid standardeid ja metaandmeid siis ei ole oluline mitu portaali on. Info oleks ikkagi kättesaadav. Kuid ka siinkohal ei saa üle ega ümber võistlusest Google´iga samas teda ka tahtes samal ajal ära kasutada.

Nüüd on käes esimese Eesti ettekandja kord, Pille Pruulmann-Vengerfeldt “”Infopank, turg, tsirkus või seiklus – erinevad vaated internetikasutusele”, kes alustab mõttega, et küsitakse küll mitu väravat on kombeks aga vaja on ka küsida, kes väravast sisse astub j KUIDAS ta väravani jõuab. Mis on üldse internet? Kas infopank (telefoniraamat, raamatukogu), turg (ost, müük, vahetus), seiklus (mänguline maailm), suhtlusvõrgustik (mokalaat)

Kuidas ja mil määral digiteeritud kultuuripärand, mis on infopank internetis osaleb või peaks osalema interneti turul, seikluses, mokalaadal. Kas see peaks olema üldse eesmärk? Läbiviidud küsitlus näitas, et aktiivne internetikasutaja loeb väga palju (aja)kirjandust ka muidu. Mitmekülgsed aktiivsed interneti kasutajad on ka aktiivsed raamatukogus käijad. Nagu inimesed on erinevad on ka inimeste ettekujutus Internetist väga erinev. Ühte väravasse kõiki kasutajaid suunata ei saa, kõigil on erinevad huvid. Väravaid luuakse nende väravate omanike huvidest lähtudes. Kellele millist väravat me tegema hakkame?

Kui nüüd oponeerida ettekandjat siis väravaid ehk portaale ei tohiks olla lõpmatult palju, vaid teid nende väravateni võiks olla palju – siin tuleb mängu juba portaali kui mõiste erinev tõlgendus.

Selle kohapeal lõppes läpaka aku ning panen siia kirja vaid kokkuvõtte:

Enamasti sisu valdajad tahavad olla ka selle pakkujad.

Kas oluline on otsing või otsingutulemus?

Andmekogud, mida Infopoliitika foorumil tutvustati:

Digitaalse arhiivi DIGAR uus kasutajaliides http://digar.nlib.ee/

Vaibad Eesti Rahva Musueumis http://vaibad.erm.ee/

ettevalmistatav Eesti Filmi Andmebaas http://www.efa.ee/web/


Valminud on veebikataloog Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu
soolapaberfotodest
http://soolapaberfoto.virtuaalmuuseum.ee