E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘infopädevus’ Category

Hans Põldoja loengu põhjal 6.04.2018

Plagiaat – teise autori loomingu avaldamine oma nime all v kasutamine allikat nimetamata (Raamatukogusõnastik)

Plagiaat on enamasti pahatahtlik kuid võib ette tulla ka tahtmatu plagiaat. Plagiaadijuhtumeid reguleerib õppekorralduseeskiri (Tallinna Ülikool).

Praktiline vahend, millega on võimalik plagiaati tuvastada:
plagramme.com. Võimalik teha tasuta kasutajakonto. Ei toeta pdf faile. Kasutab allikana kõike, mida Google sisaldab. Süvaveebi ei lähe.

Tartu Ülikooli materjal Loomevargus ehk plagiaat

H. Põldoja tsitaat “Kratt on käkk, mis ei tööta”

Viitamine

Mustrikeeled disainis, H. Põldoja üks osa tema doktoritööst.

Allikate haldamise vahendid
Tasuta vahend on Mendeley www.mendeley.com (tugiisik TLÜARis Sigrid Mandre). Tasuline vahend on Papers. https://www.readcube.com/papers/ . Selle positiivne külg on, et saad tekstis märkida ära lõike ja tekivad ka lingid, mida oled ära märkinud.

Nimi-aasta viitamine, numbriviitamine, joonealune viitamine.

Kõige käepärasem on nimi-aasta viitamine, kuna numbriviitamise puhul võib viga kergelt sisse tulla ja kasutatud allikate jälgimine on ebamugavam.

APA6 on nimi-aasta viitamissüsteem http://www.apastyle.org/ . Hea kättesaadav on Austraalia Curtin University Library APA kohta käiv abimaterjal ja  juhend http://libguides.library.curtin.edu.au/ld.php?content_id=40613039.
TLÜ APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/apa6_lyhikokkuvote.pdf. H. Põldoja slaidid APA6 viitamissüsteemist https://www.slideshare.net/hanspoldoja/viidete-vormistamine-apa-viitamisssteemis.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste Instituudi viitamise juhendmaterjal

Kuidas viidata tarkvaralahendustele? Informaatikatöödes lähevad tarkvaraviited joonealustesse märkustesse. Seda Digitehnoloogia Instituut teadlikult ripub APAga võrreldes.

Eesti andmekogudest Rahvusraamatukogu otsinguportaalis portaal.nlib.ee on võimalik automaatselt genereerida APA6 stiilis viide raamatule või artiklile. apaviide

 

 

 

 

Sildid:

Euroopas on organisatsioon ENISA, kes on välja töötanud  intsidendi halduse käsiraamatu. See on kättesaadav nende kodulehel

Ning lisaks sellele on kokku pandud käsiraamat kasutamaks taksonoomiaid intsidentide ennetamisel ja tuvastamisel A good practice guide of using taxonomies in incident prevention and detection

Kommunikatsioon intsidendihalduses

Olulised intsidendihalduses on jälgida ka kommunikatsioonireegleid. Kõige olulisem on paanika ja mainekahju vältimine. Tuleb öelda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kui ei tea või pole kindel tunnista ja ütle, et uurid. Kui probleem on tekkinud enda süül, tunnista ja vabanda kuigi on hirmus kiusatus vassida. Tehnilisi termineid tuleb võimalusel vältida. Kõneisikule (PR inimene) tuleb sõnad suhu panna, kuid tuleb mõistete tähendusi selgitada. Intsidendikäsitlusplaanis peaksid olema kirjas ka standardteavitused enamesinevate probleemide kohta. Kommunikatsioonis osalevad kaudselt kõik – juhtkond, PR, CERT, töötajad ja partnerid. Info avaldamisel kodulehel on see 2 tunni pärast otsimootorites ja 6 tunni pärast on see ka juba arhiivides.

Intsidendiraportis tuleb kirjeldada mis juhtus, miks juhtus, missugused olid tagajärjed, mis tehti intsidendi kõrvaldamiseks ja parandamiseks, mida teha et edaspidi ei juhtuks.

 

 

 

See postitus on Sirje Virkuse loengu Infokäitumise j a- otsingu teooriad loengu peegeldus.

Infopädevuse mudelid võib jaotada:

biheivioristlikud, protsessipõhised ja relatsioonilised.

Infopädevuse biheivioristlikud mudelid  on näiteks infopädevuse standardid. Infopädevuse standardid on 5 liiki:seotud kas teadmistega (teab info olemust ja ulatust), juurdepääsuga (oskab leida), hindamisega (kriitiline mõtlemisega, kasutamise ja eetikaga. Standardis on ka indikatorid ja õpiväljundid.

Protsessipõhised mudelid kirjeldavad tavaliselt 6-10 tegevust või protsessi.USAs koolides kasutusel Eisenbergi ja Berkowitzi The Big Six mudel (1990). Võimalik aluseks võtta koolitustel.

Marlandi mudel on 9 astmeline (9 küsimust),rajatud küsimustele ja neile vastavatele tegevustele.

Relatsiooniline mudel

Bruce 7 faces of information literacy (1997). IT, infoallikad, infoprotsess, infokontroll, teadmiste konstrueerimine, teadmiste avardamine (arendus), tarkuse kogemus- Inimesed näevad infopädevust läbi 7 erineva kogemuse. See on relatsiooniline infopädevuse mudel.

Street eristab autonoomseid (seotud indiviidiga)  ja ideoloogilisi (seotud kogukonnaga) mudeleid infopädevuses.

Erinevad perspektiivid: ideoloogilis-traditsiooniline perspektiiv käsitleb infopädevust kui sotsiaalset praktikat ja see ei ole seotud tingimata digitehnoloogiaga. Annemaree Lloydi (2009) infopädevuse uuringud kuuluvad sellesse kontseptsiooni.

Ideoloogilis-perifeerses perspektiivis on kesksel kohal sotsiaalne praktika ja digitehnoloogiad. Sonia Livingstone lisab situatsioonile põhineva ja kontekstist sõltumatu praktika.

Situatsioonilised sotsiaalsed praktikad on saanud infokirjaoskuses keskseks. Infopädevuse uurimiseks on vajalikud mitmesugused lähenemised ja mudelid.

Teadlastel ja praktikutel on erinevad lähenemised infopädevustele: teadlased – info hankimine  vs praktikud – infopädevus.

Infopädevuse uuringud tänapäeval keskenduvad haridusele, töökohale, kogukonnale ning seda on analüüsitud lähtuvalt kas üksikisikust, organisatsioonist või ühiskonnast. Uuringuid enim infoteadused, kasvatusteadused, arvutiteaduse