E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘infoteadus’ Category

Ülevaade meetoditest kirjutatud 16.03.2018 S. Virkuse õppeaine Uurimismeetodid raames peetud ettekannete põhjal.

Etnometodoloogia – sotsioloogia haru, mis uurib inimeste endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest. Rahvakultuuri ja eluolu uurimise meetod. Kuidas inimesed ühendavad asjad ja situatsioonid. Arendab edasi fenomenoloogide ideed. Levinumaid meetodeid vestlusanalüüs. Näide eksperimendist: üliõpilased käitusid oma kodus nagu võõrad ehk teietasid, kõnelesid vaid siis kui neid kõnetati. Pakkuda infoteenust ebaharilikul moel ja jälgida , kuidas see toimib. ID-kaardi näitamise lõpetamine lugejasissepääsus ja kuidas inimesed reageerivad, on selle hea näida.

Sümbol-interaktsionism – G. H. Mead (1863-1931), G. Blumer. Teooria, mis käsitleb sotsiaalset süsteemi kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust ja tähendusi, mida inimesed omistavad üksteise käitumisele kindlates situatsioonides ning mida tõlgendatakse sümbolite (žestid, keel) abil. Teooriale pani aluse G. H. Mead, mõiste võttis kasutusele H. Blumer. Laiemaks teadusvaldkonnaks sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia.

Sotsiaalne modelleerimine – inimeste jäljendamine jälgides nende käitumist. Näide: Liisbetil alati jalg valutas kui mamma juurest tuli (kuna mammal alati jalg valutas).

Hariduslik (pedagoogiline) etnograafia – kvalitatiivne meetod, 1970-ndate lõpula hakati kasutama. Hariduslik etnograaafia kasutab vaatlust või intervjuud. Tugineb kultuurilisele etnograafiale. Uurija on osa grupist, kes tutvub grupi kultuuriga. Näide: Kuidas reageerivad õpilased asendusõpetajale? Ülikooli loengute korraldus.

Biograafiline etnograafia – uuritakse teatud isiku kohta raamatuid, artikleid, filme, pilte, uudiseid jne. Uurida elulugusid. Oluline on järgida sündmuste kronoloogilist järjekorda. Oluline on ka intervjuud või arvamused.

Reflektiivne ja empiiriline fenomenoloogia – kvalitatiivne. Empiiriline – kuidas inimene kogemusi kõnekeele abil väljendab. Reflektiivne – mõista üritav analüüs ning uurija teadvustab enda rolli.

Fenomenograafia – kvalitatiivne meetod, uurimaks inimeste arusaamu ja käsitlusi/tõlgendusi ümbritsevast maailmast. Koguda intervjuude käigus erinevaid arusaamu mingi elulise nähtuse/fenomeni kohta. See, miks nii arvatakse, on fenomenograafias teisejärguline. Uurimissuna juht Ferenc Marton, kes on Rootsi hariduspsühholoog, Göteborgi Ülikool.

Kommunikatiivne etnograafia– kvalitatiivne meetod, Dell Hymes aastal 1972. Kultuurilised suhtlusvahendid ja nende tähendused. 6 vaatlusüksust – speech community, speech situation (pidu), speech event (peol peetav vestlus),… S.P.E.A.K.I.N.G mudel. Situatsioon, persons (osalejad, end (lõpp), action (millised tegevused kaasnevad kõnega), kõnetoon, I – kõnevahendid (rääkimine, kirjutamine), N – , G – žanrid (intervjuu, klatš).