E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘internet ja raamatukogu’ Category

Mis on turundus? Definitsioone on palju ja väga erinevatest aegadest, aastast 1972 ja 2017, ning erinevad seletused näitavad, kuidas teema on arenenud.

Turundus ehk marketing  –

  • hindab, juhib ja rahuldab nõudlust läbi vahetuse (J. Evans & B. Berman).
  • on tegevus, mis on suunatud (klientide) soovide ja vajaduste rahuldamisele vahetuste kaudu (Philip Kotler 2002)

Kreegimäe, K. (2013). Turunduse olemus (Õpiobjekt) – http://turunduseolemus.weebly.com/index.html

Jaansoo, A. (2012). Turunduse alused I. – https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Turundus%20I.pdf

Cohen, H. (2011). 72 Marketing Definitions – https://heidicohen.com/marketing-definition/

Minnes turunduselt nüüd edasi infoteenuste turundusele siis nagu ka turunduses on ka infoteenuste turunduse rõhuasetused aastakümnete jooksul muutunud. Greta Renborg on öelnud, et raamatukogunduse turundus algas enne päris turundust. Ta väidab, et raamatukogu turundus sai alguse 1870ndatest ning toob näite reisivatest raamatukogudest. Kohvrid raamatutega, mis Ameerika raudteevõrgu arenguga seoses, sõitsid sinna, kus rong peatus. Ning inimesed tulid sinna rongipeatusesse raamatuid laenama – see oli nõudlusele vastav pakkumine kuna raamatukoguhoidjad olid eelmine kord küsinud, mida te lugeda tahate.

Järgmiselt on Aira Lepiku poolt esile tõstetud artiklid, raamatud või veebis olevad õppematerjalid, mis käsitlevad turundust raamatukogus.

Kathy Dempsey – Libraries are essential

Raamatukogu turunduse tööriistakast, autor Ned Potter

Õpimaterjal  Anette Lamb – Marketing for libraries.

Artikkel : Rajesh Singh, (2009) “Does your library have a marketing culture? Implications for service providers”, Library Management, Vol. 30 Issue: 3, pp.117-137, https://doi.org/10.1108/01435120910937302

 

Täna toimub Rahvusraamatukogus VI Infopoliitika foorum, kus üritatakse leida seisukoht, palju erinevaid infoportaale Eestis on ja palju tulemas ja palju neid tegelikult võiks olla. Siiani on rääkinud The World Digital Library, Europeana ja German Digital Library esindajad. Europeana esindaja ütles otse välja, et loomulikult oleks nemad huvitatud kui Eestis oleks üks partner, kellega nemad saaksid suhelda. Teoorias pooldavad kõik ühte protaali aga kui jutt läheb konkreetseks siis ajab igaüks ikka oma rida. Oluline ikkagi on et kasutataks ühtseid standardeid ja metaandmeid siis ei ole oluline mitu portaali on. Info oleks ikkagi kättesaadav. Kuid ka siinkohal ei saa üle ega ümber võistlusest Google´iga samas teda ka tahtes samal ajal ära kasutada.

Nüüd on käes esimese Eesti ettekandja kord, Pille Pruulmann-Vengerfeldt “”Infopank, turg, tsirkus või seiklus – erinevad vaated internetikasutusele”, kes alustab mõttega, et küsitakse küll mitu väravat on kombeks aga vaja on ka küsida, kes väravast sisse astub j KUIDAS ta väravani jõuab. Mis on üldse internet? Kas infopank (telefoniraamat, raamatukogu), turg (ost, müük, vahetus), seiklus (mänguline maailm), suhtlusvõrgustik (mokalaat)

Kuidas ja mil määral digiteeritud kultuuripärand, mis on infopank internetis osaleb või peaks osalema interneti turul, seikluses, mokalaadal. Kas see peaks olema üldse eesmärk? Läbiviidud küsitlus näitas, et aktiivne internetikasutaja loeb väga palju (aja)kirjandust ka muidu. Mitmekülgsed aktiivsed interneti kasutajad on ka aktiivsed raamatukogus käijad. Nagu inimesed on erinevad on ka inimeste ettekujutus Internetist väga erinev. Ühte väravasse kõiki kasutajaid suunata ei saa, kõigil on erinevad huvid. Väravaid luuakse nende väravate omanike huvidest lähtudes. Kellele millist väravat me tegema hakkame?

Kui nüüd oponeerida ettekandjat siis väravaid ehk portaale ei tohiks olla lõpmatult palju, vaid teid nende väravateni võiks olla palju – siin tuleb mängu juba portaali kui mõiste erinev tõlgendus.

Selle kohapeal lõppes läpaka aku ning panen siia kirja vaid kokkuvõtte:

Enamasti sisu valdajad tahavad olla ka selle pakkujad.

Kas oluline on otsing või otsingutulemus?

Andmekogud, mida Infopoliitika foorumil tutvustati:

Digitaalse arhiivi DIGAR uus kasutajaliides http://digar.nlib.ee/

Vaibad Eesti Rahva Musueumis http://vaibad.erm.ee/

ettevalmistatav Eesti Filmi Andmebaas http://www.efa.ee/web/


suvel selgus ootamatult, et on inimesi kes selle blogi on leidnud seega peale pikka pausi teen ühe sissekande tas. Üritan nüüd korralikum olla.

Mingit pikka juttu IFLAst ei tule. Tähtsaim on:

koostöö

kompetentsi jagamine

ühtsed standardid

Ning kui Eesti e-raamatukogundusest IFLA taustal rääkida siis väga oluline oleks leida inimene, kes hakkaks tegelema semantilise veebi standardite juurutamisega.

IFLA 2010 veeb

Step one: blow up the silo! – Open bibliographic data, the
first step towards Linked Open Data

Tänasest Postimehest jäi silma Roy Stryderi artikkel  Meie unistuste Internet. Seal ütleb ta muuhulgas: “Internet, nagu raamatukogugi, ei tee kedagi iseenesest targaks… aga vastupidiselt raamatukogule võib muuta oma kasutaja kõvasti rumalamaks või viia eksiarvamusele.”

Sildid: