E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘koolitus’ Category

Kairit Tammetsi 1. loengu põhjal. Elukestva õppe strateegia 2020. Iga inimene õpib erinevalt, oluline on arendada erinevaid õpikäsitlusi selleks et toetada iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut. Digipööre hariduses eesmärgiks on digitaalne õppevara, 1:1 arvutikasutusele üleminek, personaalsed nutiseadmed, õpetajate, koolitajate digipädevused kui õpioskused, järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid ja pilvelahendused, digilõhe kaotamine ning muutuste juhtimine. Oluline on et elukestva õppe raamistikus peab see toimuma organisatsiooni tasandil korraldatud.  Elukestevõpe on mõtteviis ja harjumus. Õppimine ei ole millegi omandamine vaid inimese personaalne areng. Enesejuhitud õppimine on seotud töökohal õppimisega, kus peab olema omanditunne õppimise suhtes. Individuaalne õppimine on tugevas seoses organisatsiooni arenguga. Ehk mõjutame organisatsiooni arendamist läbi oma õppimise. Pädevuspõhise õppe aluseks on kutsestandard. Mitteformaalne õppimine on töökäigus õppimine kas mentoritelt (meistritelt), töökaaslaste tagasisidest õppimine, vahendite või dokumentide keskne õppimine, uued tehnoloogiad ja nendega toimetulek. Mis probleemid sellega kaasnevad? Me ei oska anda tagasisidet, keeruline on seda vastu võtta. Enda tehtud vigu ei teheta jagada. Ei ole harjumust võrgustikult õppida. Kogukonnas õppimine on vana teotreetiline käsitlus kuidas indiviid õpib sotsiaalses kontekstis. Kogukonda seob jagatud visioon, ühised praktikad ja arusaamad. Kogukonna vahendite klassifikatsioon on kolme dimensiooniline: osalemine või säilitamine, sünkroonne või asünkroonne (e-mail, wiki, weblog), indiviidi või grupi (uudiskiri, asutusesisene infoleht, wiki, twitter) identiteet.

Mis on erinevad tehnoloogilised lahendused? Õpihaldussüsteemid, MOOCid,

Õpihaldussüsteemid on organisatsiooniga seotud ja organisatsioonide poolt hallatavad lahendused. Negatiivne pool on et seose lõppemisel organisatsiooniga kaob juurdepääs õpihaldussüsteemidele. Moodle, Edutizer, Sharepoint… Õpihaldussüsteemid annavad võimaluse osaleda endale sobival ajal, koolitajatel on võimalus jälgida õppijaid. Sotsiaalmeedia kui organisatsiooniline õpivahend ei ole väga levinud kuna asutused tahaksid et õpikeskkonnad oleksid kinnised. Teadusjuhtimineja jagamine. SECI mudel: sotsialiseerumine, eksternaliseerimine, kombineerimine, internaliseerimine. Teadmuse jagamine hõlmab kõiki indiviide, üksusi, struktuure, osakondi, ja isegi organisatsiooni üleseid tasandeid.

Tegevusteooria ja tegevussüsteem : kasutusvõimalused organisatsiooni õppimise kaardistamisel – Kai Pata slaidide ja leongu põhjal.

Aleksei Nikolajevitš Leontjev sõnastas tegevuse mõiste kui kollektiivse protsessi.

Leontjevi tegevusteoreetilist raamistikku arendasid edasi Kuuti (1995) ja Engeström (1987). Kuuti (1995) lõi visuaalse skeemi, kirjeldamaks Leontjevi tegevusteooria komponente. Tema mudelis on tegevuse subjektiks isik või isikud, kes tegevust läbi viivad. Tegevuse objektiks on see, mis motiveerib tegevust – kas materiaalne objekt, plaan või idee (Kuuti, 1995). Allikas: https://kaugkoolitus.wordpress.com/tegevusmustrid/

Tööjaotus, reeglid, vahendid ning subjekt, objekt, kogukond. Organisatsioon, millel on mitu eesmärki, evib erinevaid reegleid ja vahendeid. Kuuti mudelit on võimalik kasutada, et selgitada välja miks mõned eesmärgid täituvad ja mõned mitte. Tegevusteooria keskmes on “pingete” leidmine tegevussüsteemis – elementide vahel, tasandite vahel (kas indiviidi või organisatsiooni või partnerite pilgu läbi). Organisatsiooni sees on hulk tegevussüsteeme mis aktiveeruvad erinevatel ajahetkedel. Nad sõlmuvad omavahel ja siis katkevad taas. On tegevussüsteemide jada. Näiteks RRi töötaja registreerub koolitusele läbi RTIPi. RTIPis jääb maha märk koolitusel osalemise kohta, lisandub koolitusmaterjal, pärast koolitus test teadmiste omandamise kohta ja testi tulemused. Kuutti ja Virkkuneni (1995) arvates ei saa organisatsioonide õppimist käsitleda üksikute elementide tasemel vaid tuleb analüüsida terviksüsteemi tasndeid ja organisatsiooni laiemas keskkonnas. See on sama nagu SECI mudelis.

 

 

 

 

 

Sildid: