E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘teenusedisain’ Category

Citizen Science ehk kodanike teadus – kuidas raamatukogud saavad toetada teadushuvilisi, kes koguvad andmeid ja teevad uurimistööd entusiasmist.

Vikipeedias on nimekiri kodanike teadusprojektidest, mis on ülikoolide või mäluastuste sh raamatukogude hõlma all. Raamatukogud peaksid mõtlema, kuidas kaasata kodanikud, kes entusiasmist ja huvist korjavad mingeid andmeid ja teevad hobi korras teadust. Kodanike teadus on ka inimeste kaasamine projketidesse, kus näiteks tuvastatakase vanade piltide peal olevaid asukohti või ka inimesi. Ehk kodanike teadus hõlmab ka crowdsourcingut. Näiteks postkaardide piltide tuvastamine nagu seda tehti McMaster crowd-sources projektis

Eestis on toimunud digitalgud teema aastate raames, mäluastustes. Üheks näiteks Mereaasta 2016 digitalgud

Üheks võimaluseks kasutada ära kodanike uurimishuvi, on kaasata huvilisi koduloolise materjali kogumisse, loomisse ja ka piltide, fotode või tekstide tuvastamis ja toimetamis protsessi.

Kodanike teadus vajab teenuse disaini, et luua teenus, mis kaasaks ja kõnetaks kogukonda või sihtrühma.

Lessons from citizen science for community engagement practice

 

Mis on turundus? Definitsioone on palju ja väga erinevatest aegadest, aastast 1972 ja 2017, ning erinevad seletused näitavad, kuidas teema on arenenud.

Turundus ehk marketing  –

  • hindab, juhib ja rahuldab nõudlust läbi vahetuse (J. Evans & B. Berman).
  • on tegevus, mis on suunatud (klientide) soovide ja vajaduste rahuldamisele vahetuste kaudu (Philip Kotler 2002)

Kreegimäe, K. (2013). Turunduse olemus (Õpiobjekt) – http://turunduseolemus.weebly.com/index.html

Jaansoo, A. (2012). Turunduse alused I. – https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Turundus%20I.pdf

Cohen, H. (2011). 72 Marketing Definitions – https://heidicohen.com/marketing-definition/

Minnes turunduselt nüüd edasi infoteenuste turundusele siis nagu ka turunduses on ka infoteenuste turunduse rõhuasetused aastakümnete jooksul muutunud. Greta Renborg on öelnud, et raamatukogunduse turundus algas enne päris turundust. Ta väidab, et raamatukogu turundus sai alguse 1870ndatest ning toob näite reisivatest raamatukogudest. Kohvrid raamatutega, mis Ameerika raudteevõrgu arenguga seoses, sõitsid sinna, kus rong peatus. Ning inimesed tulid sinna rongipeatusesse raamatuid laenama – see oli nõudlusele vastav pakkumine kuna raamatukoguhoidjad olid eelmine kord küsinud, mida te lugeda tahate.

Järgmiselt on Aira Lepiku poolt esile tõstetud artiklid, raamatud või veebis olevad õppematerjalid, mis käsitlevad turundust raamatukogus.

Kathy Dempsey – Libraries are essential

Raamatukogu turunduse tööriistakast, autor Ned Potter

Õpimaterjal  Anette Lamb – Marketing for libraries.

Artikkel : Rajesh Singh, (2009) “Does your library have a marketing culture? Implications for service providers”, Library Management, Vol. 30 Issue: 3, pp.117-137, https://doi.org/10.1108/01435120910937302

 

Topelt-teemandi mudel, mille on töötanud välja UK disani Nõukogu, jagab disainiprotsessi neljaks – avasta, defineeri (disaini), arenda, vii ellu. Avastamise faasis toimub vaatlus ja tundmaõppimine ning siis analüüs, mis järel läheb protsess üle didainiks ja prototüüpimiseks. Kasutajatüübi ehk persoona loomine toimub disainimise ehk defineerimise etapis.

Persoona on kokkuvõte üht tüüpi ja samade eesmärkidega kasutajatest. Esindab siis kas kasutajagruppi, inimtüüpi või rolli ehk on sihtgrupi esindaja kirjeldus.

Persoona aitab lahenduse loojatel ja protsessi kaasatud huvipooltel mõista just selle inimese vajadusi, kellele lahendust luuakse, et arenda ja vaataks lahendust kasutaja silmade läbi.

Raamatukogudes kasutusel alates 1990ndatest USA-s. Euroopasse tuli persoona mõiste raamatukogundusse 21. sajandi alguses. Esmalt võeti topelt-teemandi mudel kasutusele Aarhusi Ülikooli raamatukogus.

Parimad praktikad Cornell Ülikoolis, John Hopkins Ülikoolis ja Stanfordi Ülikoolis.

Toimus teadlik protsessi kujundus neis ülikoolides, ilmus ka palju artikleid sellest.

Näiteid persoonadest raamatukogudes :

– https://www.hathitrust.org/documents/HathiTrust_Personas.pdf (Hathi Trust Library);

– https://ecommons.cornell.edu/bitstream/handle/1813/8302/cul_personas_final2.pdf?sequence=2&isAllowed=y – (Cornell University);

– https://www.lib.montana.edu/design-research/personas/ (Montana State University)

Persoona peab endas kirjeldama ka tehsoona ehk digitaalraamatukogu (e-raamatukogu) kasutaja.

Carl Gustav Johannsen. Library user metaphors and services: How librarians look at their users (2015)

Carl Gustav Johannsen. Staff-less libraries: innovative staffing design.

Johannsen kasutab sihtrühmade kategoriseerimisel: kodanikud (citizens), klient (külastaja/client), kasutaja (customers), külalised (guests) (võib saada külastaja), partnerid (partners).

User Personas as a Shared Lens for Library UX

Persoonad inimese ja arvuti interaktsioonis

Hans Põldoja Persoonad