E-raamatukogu ajaveeb

Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Üks tont piilub nurga tagant kogu Euroopas, tema nimi on GDPR. Andmekaitse Inspektsioon on selle kolli nime ka eestindanud, see on Isikuandmete kaitse üldmäärus. Elustub see 25. mail 2018. Seetõttu on inimesed, kes on mõne veebikeskkonna kasutajad, uudiskirja saajad, kliendikaardi omanikud või üldse mõnele oma organisatsioonile oma andmeid andnud, saanud viimasel ajal kõikvõimalikes kujunduses ja sõnastuses kirju kus palutakse oma andmed ja sätted erinevates keskkondades üle vaadata ja kinnitada. Põhjenduseks ikka see GDPR. Ülevaatliku info määrusest ja sellega seonduvast saab eesti keeles Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel

Kuidas see puudutab raamatukogusid ning kuidas tõlgendada GDPRi raamatukogu kontekstis?

Raamatukogud küsivad lugejalt tavaliselt nime, isikukoodi, e-posti aadressi, aadressi, telefoninumbrit. GDPR ütleb, et ka alla 18- aastase isiku vanemalt võib küsida samu andmeid.

Lugeja andmed kustutatakse kui lugeja pole raamatukogu külastanud 3 aastat.

Kasutuseeskirjas võiksid olla kõik andmed loetletud, mida kogutakse ning samuti nende säilitamise aeg. Samas peaks andma kindla info, mida küsitakse õigusakti alusel.

Lugeja nõusolekul võib küsida ka lisaandmeid kuid lugejal on õigus lisaandmete andmisest keelduda.

Seadus ütleb mida võib küsida, kuid küsida võib ka rohkem, lihtsalt lugeja annab ülejäänud andmed vabatahtlikult või keeldub nende andmisest. Alati peab olema praktiline põhjus, miks me mingeid andmeid kogume.

Kui on võlg või täitmata kohustus siis lugejaandmeid ei kustutata 3 aasta pärast vaid alles siis kui kohustus täidetakse. Siinkohal tuleb vaadata võlaõigusseaduse aegumise tähtaegu.

Terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, varem nimetati neid delikaatseteks isikuandmeteks. Ehk termin delikaatseid isikuandmed on asendunud terminiga eriliigilised isikuandmed.

Määruse artikkel 6 sätestab raamatukogu töötaja andmete kogumise korra lepingu täitmiseks või ametijuhendiks või sisekorrajuhendis. Töötajal peab olema ülevaade mis andmeid võetakse, kaua säilitatakse ja millal kustutatakse. Kuni on adekvaatne põhjendus andmete kogumiseks ja säilitamiseks, võib seda teha.

Mis on töötlemistoimingute register? See ei ole eraldi register vaid organisatsioonis peab olema kaardistus, mis andmeid kogutakse, kus säilitatakse ja kui kaua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et edaspidi ei viidata isikuandmete kogumisel ja töötlemisel isikuandmete seadusele vaid Isikuandmete kaitse üldmäärusele.

 

Uus töötaja

Siseveebis eraldi plokk uuele töötajale – ametikoha/rolli spetsiifilised.
Ettevõtte suurusest sõltub ka keskkondade toimimine kuid info võiks olla ühes kohas koos – siseveeb. Lisaks sellele peab olema kõrval määratud mentor (otsene juht, personalitöötaja, kaastöötaja jne). Lisaks uue töötajale teiste osakondade rolli ja eesmärgi tutvustamist. E-õppe keskkonnas vajalikud pädevuse tasemed, kursused ja testid.

Sisekoolitus ja jätkukoolitus e-õppena

Luua mentorite süsteem ja selle struktuur. Toimiv ühtlustatud dokumendihaldus, koolituskeskkond, infokiri – ühendajaks siseveeb. Organisatsioonil koolituskava, mille sisendiks on aastavestlustest / arenguvestlustest või muudatustest lähtuvad koolitusvajadused. Sisselogimine ID-kaardi, mobiili ID või Smart ID-ga.

Väikeettevõtted ja iseõppimine

Probleemid: rollide paljusus, enamus on mitteformaalsed, info kuhjub ja on süstematiseerimata. Ühised lahendused: WIKI – vabavaraline, oma mõistete, reeglite ja seletuste kogumi moodustamine (Confluence, MS Teams – vastab GDPRi nõuetele). Oluline on mentorlus ka väikeettevõtetes. Enamus töötajaid multifunktsionaalsed kuna peab pidevalt kedagi asendama. Väikeettevõtete ülene õppimine? Probleem: konkurents, karteelikokkulepete kahtlus. Võimalus: valdkondade üleselt, klastrid (Norra näide).

Haridus- ja kultuuriasutused

Digikeskkonnad on ühtses süsteemis. Digitaristu toimimine, uuendus ja koolitus. Koolitusega seotud tegevus seostada arengu/aasta vestlustega. Ettepanek: üks kord kuus Digitund (igaüks osaleb oma sülearvutiga) – käsitletakse digitaristu, süsteemidega seotud uuendusi ning uudiseid digiuuendustest üleüldiselt.

 

Määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta General Data Protection Regulation, jõustub 25.05.2018

Selle eesmärk on sätestada üksikisiku autonoomiat austavad kõrged andmekiatsestandardid, ent ka piirideta toimiv andmemajandus.

Delikaatsed isikuandmed muutuvad määruse kohaselt eriliiki isikuandmeteks.

Isikuandmeid peab koguma võimalikult vähe – minimaalsel määral, mis teenuse pakkumiseks vajalik. Oluline on andmete õigsus, säilitamise piirang (säilitamise tähtajad), konfidentsiaalsus. Andmesubjektil peab olema arusaadav, kes ja milleks tema andmeid töötleb, kelle poole ta peab pöördume kui tal tekib küsimusi.

Isikuandmete töötlemisel on erand: avalikes huvides toimuv andmete kasutamine arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Kohustuslikuks muutub andmekaitsespetsialisti määramine avaliku sektori asutustes. Et igas asutuses oleks isikuandmete valdkonda hästi tundev töötaja, kes sisuliselt oskab hinnata, kas andmekaitse määrust täidetakse. Andmekaitsespetsialist peab olema nii jurist kui IT spetsialist. Eesti avalikus sektoris 2829 asutust.

 

See kirjutis põhineb Elviine Uverskaja 9.02 TLÜ-s peetud loengu põhjal.

Infosüsteemide mõisteid on väga palju, nii eesti autorite kui välisautorite poolt defineeritud. Eesti Entsüklopeedia ütleb “Infosüsteem on informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks.” Eesti riigi tasemel on infosüsteemidega toodud mõisted toodud ära Riigi infosüsteemi teejuhis https://www.ria.ee/teejuht/moisted, mis ütleb et “Infosüsteem koosneb teabe kogumise ja säilitamise, töötlemise ning väljastamise vahenditest. Infosüsteemi põhiosad: – andmekogu (register, andmebaas); – töötluseeskirjad (programmid); – riistvara ehk tehnilised vahendid.” Riiklikud infosüsteemid on registreeritud Riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA https://www.riha.ee/

Infosüsteemidel on oma elutsükkel. Seda käsitleb standard Süsteemi elutsükli protsessid https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-iec-ieee-15288-2016.

Süsteem koosneb osadest, mis on omavahel seotud. Osad omakorda võivad koosneda osadest (süsteemidest). Infoteaduse eriala nö süsteemide ajalooline murrang toimus 19 saj lõpul, kui võeti raamatkataloogide asemel kasutusele kataloogi ja kartoteegikastid. Seejärel tulid kasutusele erineva suurusega perfokaardid (kaart informatsiooni salvestamiseks mulgustamise või sälkamise teel – Raamatukogusõnastik). Ka perfokaartidel läbiti infosüsteemi modelleerimise ja projekteerimise etapp. Moodustus koodikaart, mille järele moodustus erinevalt märgistatud perfokaartidest infosüsteem. https://et.wikipedia.org/wiki/Perfokaart. Eestis oli perfokaartide guru Silvi Roomets, kes on kirjutanud metoodilise juhendi Perfokaartide kasutamine

 

 

Siinkohal teen kokkuvõtte Sirje Virkuse uurimismeetodite õppeaine esimesest loengust.

Üks asi on tunnetuslik  ja teine asi teaduslik tunnetus. Tunnetuse aluseks on terve mõistus ja argiuskumused. Argiuskumustest kasvavad välja vanasõnad ja kõnekäänud a la pill tuleb pika ilu peale. Kuid igapäevased vaatlused on juhuslikud ning ei pruugi viia tõe avastamiseni. Paljud metodoloogid Brooke, Katzer on toonud välja inimliku eksimise allikad. Kui 10 inimest on koosolekul siis kõik lahkuvad sealt erinevate teadmiste ja järeldustega.  Ka inimese mälu on ebausaldusväärne, mis on inimliku eksimise allikaks.


Palun kokku lugeda, mitu korda valgetes T-särkides mängijad korvpalli edasi söödavad

Inimaju on arenenud nii, et peidab meie eest asju, millele me tähelepanu ei pööra.

Inimliku eksimise allikaks on ka inimese ego – näiteks armunud seisundis nähakse teises inimeses ainult head.

Uurirmismeetodid püüavad osaliselt korrgeerida inimlikke eksimusi. Lepitakse kokku reeglites kuidas uurimisprobleeme määratleda, koguda andmeid ning neid tõlgendada.

Mõiste diskursus omab erinevates kultuuriruumides erinevat tähendust. Inglise – vestlusanalüüs, prantsuse – mineviku lugudeedastamine ( Michael Foucault), saksa diskursuse käsitlus – Jürgen Habermas. Termin “Meetodid” viitab kahte tüüpi tehnikale – andmete kogumise tehnika ja andmete analüüsi tehnika.

Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Teaduslik uurimistöö on teataval viisil korraldatud uurimisprotsessi, mille käigus kogutakse andmeid nähtuste sügavamaks mõistmiseks ja seletamiseks. Ontoloogia on olemuse õpetus, olemise filosoofiline käsitlus. Egon Guba ja Yvonna Lincoln – juhtivad ontoloogia metodoloogid. Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Üritab vastata küsimustele, mis on teadmine, missugune on suhe uurija ja uuritava objekti vahel. Metodoloogia keskendub sellele, kudias saame teadmisi ümbritseva maailma kohta. Missugustel meetoditel neid teadmisi hangime. Meetod on kontakt maailmaga. Eristatakse kvalitatiivset, kvantitatiivset ja kombineeritud metodoloogiat. Kvalitatiivne on orienteertiud nähtuste kvaliteedile ja seesmise olemuse tuvastamisele. Uurimus põhineb filosoofilistel uskumustel, uskumuste süsteeme nimetatakse paradigmadeks.

Tõenduspõhine raamatukogundus – eng evidence based librarianship – põhineb teaduslikel uuringutel ja andmetel

Raamatukogusõnastik termin.nlib.ee ütleb: raamatukogunduse ja infoteaduse uuringutulemuste kriitiline kaasamine raamatukogutöö igapäevases praktikas ning juhtimisotsuste tegemisel, kasutades selleks nii kvantitatiivsete (ankeetküsitlused, statistilised andmed) kui ka kvalitatiivsete (intervjuud, vaatlused, dokumentide analüüs) uuringute tulemusi

Avatud juurdepääsuga ajakiri: Evidence Based Library and Information Practice, mida ilmub aastas 4 numbrit.

Definitsioonides on kõigis märgata vajadust seostada tõenduspõhist raamatukogundust (rakenduslike) uuringute ja nende tulemustega, mida kasutatakse praktilises raamatukogunduses tõstatunud küsimustele vastuste otsimisel.
Tõenduspõhine raamatukogundus on seega lähenemisviis, milles keskendutakse kogutud, interpreteeritud ja integreeritud andmetele kohandades neid
valiidseteks ja olulisteks ning rakendatavateks tõendusteks.
Tõendused on aluseks professionaalsete otsustuste vastuvõtmiseks, et
tagada raamatukogu – ja infoteenuse kvaliteet ning parim vastavus kasutaja ootustele. (Lepik 2017)

 

 

Töörühma moodustavad: Kristi Hints, Kristel Kriisa, Melika Kindel, Külli Solo

Organisatsiooni kirjeldus

Valisime oma rühmatöö objektiks Kolga kooli. See on põhikool, mis asub Harjumaal, Kuusalu vallas. 2017-2018. õppeaastal õpib koolis 147 õpilast ja töötab 22 õpetajat (igapäevaselt on majas neist ca 16).

Kooli koduleht: http://www.kolga.edu.ee/wp/. Kooli huvitöö blogi, http://kolgahuvitoo.blogspot.com.ee/, kus on veel linke teistele kooliga seotud lehekülgedele ja blogidele.

Olemasolev taristu: Isiklikud (kooli poolt võimaldatud) sülearvutid kõigil õpetajatel. Kool on kaetud Wifi võrguga (avalik õpilastele mõeldud Wifi võrk ning mahukam parooliga kaitstud võrk õpetajatele, külalistele õppetöö läbiviimiseks). Enamikes aineklassides on ekraanid ja dataprojektorid.
Ligikaudu  80% 6.-9. klassi õpilastest omab personaalset nutitelefoni või tahvelarvutit. Infosüsteemidest on kasutusel eKool. Käesoleval õppeaastal katsetatakse Opiq keskkonna võimalusi.  2017. aastal püütakse juurutada ühise kalendri kasutamist (Google Calendar põhine), kus on koos tööplaan, üritused, koolitused jne.

Informaatikat pakutakse valikainena, mida õpetatakse II, V, VI ja VIII klassis. Õpetajaid on kolm – üks algklasside klassiõpetaja õpetab I kooliastmes, II kooliastmes eraldi õpetaja  ja III kooliastmes õpetaja, kes töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Informaatika on erinevaid õppaineid lõimiv.

Töökorraldus:Juhtkonda kuuluvad direktor, õppealajuhataja ja huvijuht (0,5 ametikohta). Dokumentatsiooni halduse ja korraldamisega tegeleb sekretär (0,5 ametikohta), kooli arvutite ja tehnovõrgu korrashoiu eest vastutab infojuht (0,5 ametikohta), kes ei ole igapäevaselt majas. Haridustehnoloogi ei ole.

Tugisüsteemid: sellest õppeaastast on tööl sotsiaalpedagoog. Osalise koormusega logopeed, õpiabi õpetaja. I klassi juures abiõpetaja. Koolis on 3 väikeklassi – I klassis 1 õpilane, III klass – 2 õpilast, VIII klass – 3 õpilast. Psühholoogi ei ole. Kooliõde on majas ühel päeval nädalas.

Koolis tegutseb 9 liikmeline hoolekogu. Kolga Koolil on olemas põhimäärus ja arengukava aastateks 2017-2020 ning Kolga Kooli arengukava tegevuskava 2017-2019. aastaks https://docs.google.com/document/d/1x4fn11O-mtWEw0lMDH1hQxjwd6L8_b4mEWVzBpdWALQ/edit

Senine innovatsioonikogemus, vastav valmisolek ja vajadus

Varasem kogemus tehnoloogia rakendamisel:

Õpilased on loonud digitaalseid õpperadasid. Iga-aastaselt viiakse läbi videokonkurss e-oskustele suunatud projekti Get Online Week raames (alates 2011/2012 õppeaastast kuni tänaseni). Õpetajatele toimuvad kord kuus haridustehnoloogilised töötoad. Kool on juurutamas ülekooliliselt Google Apps lahendusi. Õpetajad kasutavad veebipõhiseid aineblogisid oma ainetes (kirjandus, informaatika, tööõpetus, algklassid, huvitegevus). Õpetajad kasutavad veebist leitavat digitaalset õppevara, e-tunde  ning lihtsamaid rakendusi oma ainetundides.
Suuremad projektid:
Nordplus Junior – Digital Nature Trails https://digitrails.wordpress.com/ (1.09.2013-31.08.2015 eelarve 8020 eur). Kolga Kool oli projekti koordinaator, partneriks Mouhijärve Lukio Soomes. Projekti eesmärk: õpilased koostavad loovtööna digitaalsed õpperajad, protsessi on  kaasatud kohalikud ettevõtjad ning asutused.
Tiigrihüppe SA – VEV = Väikekoolide e-õppe võrgustik http://htk.tlu.ee/vev/ (2010/2011, eelarve: 87 811 eek)  Projekti eesmärk: 1) konsortsiumi moodustamine, standardse sisseseadega e-klassiruumi varustamine igas partnerkoolis. 2) igast VEV partnerkoolist kolme e-õppest huvitatud aineõpetaja ja infojuhi koolitamine e-kursuste õpidisaini ja läbiviimise metoodika osas. 3) igas VEV partnerkoolis 2 valikkursuse õpidisaini ja seonduvate e-õppematerjalide loomine ja õpetamine. 4) läbiva teema “Tehnoloogia ja Innovatsioon” rakendamine arendusuuringu meetodil põhinevate koostööprojektide vormis, millesse on kaasatud VEV erinevate partnerkoolide õpilased ja õpetajad, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtete esindajad, AS Datel ning Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadurid. 5) uusmeedia rakendamisel põhineva võrgustiku-virtuaalgümnaasiumi mudeli teostatavusuuringu läbiviimine.

Euroopa Noored – StudNetRadio: Activation of Student Governments with School Internet Radio (2011, eelarve 8317 eur) Kolga Keskkool projekti koordinaator, partneriks Gori 7.Keskkool Gruusiast. Projekti eesmärk: uusmeedia vahendeid kasutades õpilasesinduse aktiivne kaasamine org.arengusse ja koostöösidemete mitmekesistamine.

Comenius – Children´s Green Belt (2010-2012, eelarve 16 000 eur) Kolga Keskkool partnerkool, projekti koordinaator Bajza Lenke Àltalańos Iskola Ungarist, partnerkool CEIP. Jose Manuel Illera de la Mora Hispaaniast. Projekti eesmärk: keskkonnateadlikkuse tõstmine, elurikkuse väärtustamine, jätkusuutlik ja säästev tarbimine.

Digi-innovatsiooni idee selle organisatsiooni kontekstis

Koolil on olemas raamatukogu, töötab infojuht, toimub informaatika valikaine õpetamine. Digi-innovatsioon oleks luua raamatukogust (või mingist muust ruumist) õpikeskus  MakerSpace, kuhu koonduksid tegevused, mis on seotud informaatika õpetamisega, uute digitaalsete õpperadade koostamine ning õppeainete osaks saavad digiväljundid. Eesmärk oleks ühendada raamatukogu, arvutiklass ning rühmatööde tegemise ruum ühiseks Tegutsemiskeskuseks MakerSpace.

Kolga Kooli Tegutsemiskeskuse MakerSpace sisustus:

  • 3-D printer,
  • õmblusmasin,  millele saab arvutil programmeerida mustri ja siis tikkida selle mustri järgi kangale, mis oleks väljundiks erinevate ainete – käsitöö, programmeerimine, informaatika  üheks osaks aine eksamil / arvestusel / hindamisel.
  • MakerSpace´i ühe osana saaks ülevaate lihtsamatest muusika kuulamist või loomingulist tegevust toetavatest arvutiprogrammidest ja nutirakendustest (äppidest): platvormide (Android, iOS) erinevused, voogedastuse tasuta ja tasulise tarbimise võimalused, muusika kuulamiseks mõeldud äpid (Poweramp jms), muusika tuvastamise äpid (Soundhound jt), elaval ettekandel kasutatavad äpid (metronomid, häälestajad, OnSong (laulusõnad duuridega), ForScore (noodid annotatsioonivõimalustega)), instrumendiemulaatoritest instrumentide pankadeni (Sample Tank jms), salvestustarkvara Garageband jt.
  • Tulevikus võiks mõelda ka mingil tasemel muusika salvestamise peale (vaja mikrofoni ja helipulti). Lisaks võiks seal digitaalstuudios olla fotokaamera, millel oleks videote tegemise võimalus. Ehk MakerSpace toetaks ka muusikaõpetust, ja visuaalkunstitundi – tee ise video või kuidas pildistada. Ehk tulevikus saaks kunstiõpetus käsitleda ka digitaalset visuaalkunsti.
  • Mängupõhine õpe – digitaalse mängu (meelelahutuslik või tõsimäng) kasutamine õppematerjalina. Õppeotstarbelised mängud. Mängustamine – mänguelementide rakendamine mittemängulises keskkonnas (näiteks lugemisvõistlus).

Kasutatud veebisaidid:

https://www.lib.ncsu.edu/spaces/d-h-hill-makerspace

https://www.lib.ncsu.edu/spaces/media-production-studios

Infokäitumise uuringuid, käsitlusi ja mudeleid on väga palju ja erinevaid. Enne infokäitumise mudelite juurde minekut teen ülevaate, mis on infokäitumine. Wilsoni definitsioon on et infokäitumine on infoallikate ja kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset info otsimist ja kasutamist.

Information behaviour – infokäitumine

Jaguneb alavaldkondadeks:

Information seeking – info hankimine, läbi lehitsemise, üks õppimise viis

information retrieval/searching/seekin – infootsing, mingi vahendi abil konkreetse väljendi abil.

Usability studies – kasutajaliidese disain

Information usage? – Info kasutamine. Kriitilise mõtlemise oskus oluline.

Vihmavarju ehk üldtermin Information literacy (=information (related) competences) – Infokirjaoskus ehk infopädevus, mille alla kuuluvad digipädevus (digital literacy), meediapädevus (media literacy), andmepädevus (data literacy). Infokirjaoskuse mõiste 1974. aastast, esimeseks kasutajaks Paul Zurkowski. Infokirjaoskus on tõhus ja … infokäitumine (võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot). Standard ütleb [EVS-ISO 16439:2016]

infokirjaoskus » teadmised ja oskused, kuidas infovajadust tunnetada, informatsiooni tulemuslikult otsida, kriitiliselt hinnata ja valida ning eetiliselt ja õiguslikult kasutada

Samas eestikeelne Vikipeedia ei tunnista enam mõistet infokirjaoskus vaid see on asendatud digitaalse kirjaoskusega, mis tegelikult on vaid osa infopädevusest, kuna digipädevus on oskus infot otsida kasutades tehnoloogiat.

 

Infokirjaoskuse termin kasvas välja terminitest infooskused (information skills), bibliograafiline väljaõpe.

Web of Science´i järele on infokirjaoskuse uurimise trend tõusev

https://login.webofknowledge.com

Üks juhtivamaid infokirjaoskuse uurijaid Annemaree Lloyd https://anniemlloyd.com/

Uue valdkonnana alates 2011 aastast uuritud andmekirjaoskuse juhtivam figuur on Tibor Koltay.

Infokirjaoskus ehk infopädevus kui uurimisvaldkond uues faasis terminina “kollektiivne teadvus”.

Selleks et arendada infopädevust on vaja teada, et mis see on, mida me arendame.

Infopädevuse üheks oluliseks monograafiaks Bruce´i Infopädevuse 7 nägu (Seven faces of Information Literacy, Bruce, 1997)

 

Info hankimise, infootsingu, infokäitumise ja infopädevuse uurimiskogukonnad on tegutsenud eraldi. Infokäitumise alaste terminite osas puudub konsensuslik käsitlus.

Kas digitaalraamatukogu on andmebaas, organisatsioon või teenus? Borgman juba 1999. aastal toob välja 5 erinevat rõhuasetust ja fookust.

Digitaalraamatukogude manifestis aastal 2011 on rõhuasetus online-kogudele, millele on juurdepääs ning mille taga on raamatukogudevaheliste võrgustike koostöö. Kollektsiooni omamine ei tähenda otsest seotust raamatukoguga. Samuti see kogutud, töödeldud ja vahendatav info peab vastama infoühiskonna vajadustele.

Rahvusvaheline projekt DELOS järeldustest võib lugeda, et digitaalraamatukogu on nii organisatsioon, kui  süsteem (sisus,kasutajaliides, kvaliteet, autoriõigus jne) kui ka raamatukogusüsteem.

Tefko Saracevic on välja toonud 4 erinevat lähenemist digitaalraamatukogundusele koos tähtsamate uurijatega: sisu ja Michael Lesk; otsing ja Marchionini, Borgman ja kasutaja; Saracevic ise ja teenused.

Aine põhiallikad:

Calhoun, K.(2014). Exploring Digital Libraries. Foundations, practice, prospects. London: Facet Publishing. 

Information Users and Usability in the Digital Age

See, et ma õpin infoteaduse magistriõppes, on tänu innovatsioonile. Ma ei pidanud minema kuhugi füüsiliselt kohale. Vaid kogu info ja tegutsemine tuli elektrooniliselt koju kätte. Nii et esiteks see oli lihtne ja mugav (kolme kliki kaugusel), teiseks ei nõudnud ressurssi (ajakulu, bussisõiduraha jms).

Innovatsioon on ju siis, kui see teeb mingi toimingu lihtsamaks, kiiremaks ja sellest on majanduslikult kasu.
Mida esimene innovatsioonitehnoloogiate loeng mulle andis?
Esiteks teadmise, laupäeval kodust väljudes kasuta nutikat reisiplaneerijat sest lootes lihtsalt bussi peale astuda ebaõnnestus kuna selgus et laupäeval bussid nii tihti ei käi ja oleks pidanud ikka nutikat rakendust kasutama:)
Teiseks, tutvusin mitmete toredate inimestega.
Kolmandaks, sain kinnitust juba sellele mida teadsin, et pärast innovatsiooni alles kõik algab ehk peab toimuma innovatsiooni ellurakendamine ja innovatsiooni juhtimine muid,u innovatsioon sureb või hääbub.
Neljandaks, oma praktilistele teadmistele sain taustaks tundma teooriaid.

Viiendaks, see negatiivne pool. Innovatsiooni tehniline pool peaks kergendama meie elu. Kuid… Nii tööl, kooli kui isikliku eluga seoses, pean kasutama ja sisendit andma, ja ka saama nii paljudelt erinevatelt tarkvaradelt tehnoloogiliste vidinate vahendusel, et pool energiat läheb pelgalt tehnoloogia peale.
Loetelu siis, mida kasutan. Tööl kasutan raamatukogusüsteeme Sierra ja Millennium, lisaks RTIP (riigitöötajainfoportaal), Webdesktop (dokumendihaldustarkvara), lisaks kõik andmebaasid, mida kasutan infootsinguks.
Koolis: ÕIS, ASIO tunniplaanid, Moodle, ajaveebi platvormid.
Isiklikus elus: Stuudium, e-riik, e-maksuamet, korteriyhistu.net, internetipangad (3 erinevat), koduke.ee jne
Ning innovatsioonitehnoloogiate loenguga lisandus veel: edidaktikum.ee, Asana.

On õnn, kui keskkondadessesaab sisse logida mobiili ID vahendusel, kuid kui see võimalus puudub, siis kõik see kasutajatunnuste ja paroolide rägastik… Ning lõppkokkuvõttes läheb meelest ära ja segamini, et mis töö nüüd kus keskkonnas pidi toimuma ning missugune lektor nüüd midagi kuhu üles riputab…
Nii palju kui erinevaid inimesi, on meil varsti ka süsteeme…
Loodame siis ka siinkohal innovatsioonile, et ükspäev tuleb üks tudeng, ja vähemalt kõik kooli ja ülikooli asjad liiguvad ühele-kahele platvormile, mis on mugavad ja lihtsad.

Kuuendaks sain loengus ülevaate, kuidas e-kool rakendus või ei rakendunud. Alati on hea teooria kõrvutada ka praktiliste kogemustega. Mulle väga sobis loengu vorm ehk oli kolm ühes – loeng, arutelu ja paaristöö.