E-raamatukogu ajaveeb

Posts Tagged ‘digipädevus

Infokäitumise uuringuid, käsitlusi ja mudeleid on väga palju ja erinevaid. Enne infokäitumise mudelite juurde minekut teen ülevaate, mis on infokäitumine. Wilsoni definitsioon on et infokäitumine on infoallikate ja kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset info otsimist ja kasutamist.

Information behaviour – infokäitumine

Jaguneb alavaldkondadeks:

Information seeking – info hankimine, läbi lehitsemise, üks õppimise viis

information retrieval/searching/seekin – infootsing, mingi vahendi abil konkreetse väljendi abil.

Usability studies – kasutajaliidese disain

Information usage? – Info kasutamine. Kriitilise mõtlemise oskus oluline.

Vihmavarju ehk üldtermin Information literacy (=information (related) competences) – Infokirjaoskus ehk infopädevus, mille alla kuuluvad digipädevus (digital literacy), meediapädevus (media literacy), andmepädevus (data literacy). Infokirjaoskuse mõiste 1974. aastast, esimeseks kasutajaks Paul Zurkowski. Infokirjaoskus on tõhus ja … infokäitumine (võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot). Standard ütleb [EVS-ISO 16439:2016]

infokirjaoskus » teadmised ja oskused, kuidas infovajadust tunnetada, informatsiooni tulemuslikult otsida, kriitiliselt hinnata ja valida ning eetiliselt ja õiguslikult kasutada

Samas eestikeelne Vikipeedia ei tunnista enam mõistet infokirjaoskus vaid see on asendatud digitaalse kirjaoskusega, mis tegelikult on vaid osa infopädevusest, kuna digipädevus on oskus infot otsida kasutades tehnoloogiat.

 

Infokirjaoskuse termin kasvas välja terminitest infooskused (information skills), bibliograafiline väljaõpe.

Web of Science´i järele on infokirjaoskuse uurimise trend tõusev

https://login.webofknowledge.com

Üks juhtivamaid infokirjaoskuse uurijaid Annemaree Lloyd https://anniemlloyd.com/

Uue valdkonnana alates 2011 aastast uuritud andmekirjaoskuse juhtivam figuur on Tibor Koltay.

Infokirjaoskus ehk infopädevus kui uurimisvaldkond uues faasis terminina “kollektiivne teadvus”.

Selleks et arendada infopädevust on vaja teada, et mis see on, mida me arendame.

Infopädevuse üheks oluliseks monograafiaks Bruce´i Infopädevuse 7 nägu (Seven faces of Information Literacy, Bruce, 1997)

 

Info hankimise, infootsingu, infokäitumise ja infopädevuse uurimiskogukonnad on tegutsenud eraldi. Infokäitumise alaste terminite osas puudub konsensuslik käsitlus.