E-raamatukogu ajaveeb

Posts Tagged ‘digipeegel

Haridus- ja Teadusministeerium andis 2014. aastal välja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020″. Strateegia kohaselt on õpetaja uudne roll olla õpilastel seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja. Lisaks on õpetaja ülesandeks arendada õpilastel kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Strateegia eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parendades kogu elanikkonna digioskusi ning tagades ligipääsu uue põlvkonna digitaristule, (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014).

Eesti elukestva õppe strateegias on seatud üheks eesmärgiks digipööre koolides, aga ka kõikides teistes haridusasutustes. Seetõttu on koolidel tekkinud vajadus ja huvi ennast digipöörde eesmärkide valguses hinnata. Õppekvaliteedi parendamiseks ja uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks on hädavajalikud teadmised ja oskused uue põlvkonna digitaristust, sealhulgas pilvelahendused, e-õpikud, veebiteenused, koostöövõimelised info- ja õpisüsteemid jne. Lisaks õppekvaliteedi eeldatavale tõusule aitab digitaalse õppevara kasutamine haridusasutustes õppimist muuta kaasahaaravamaks, innovaatilisemaks ning köitvamaks. Selleks, et õpetaja oleks tehnoloogiliselt pädev, tuleb tagada haridusasutuste töötajatele süstemaatiline ja nende vajadusi arvestav tugi.

Tallinna Ülikoolis loodud enesehindamise instrument Digipeegel aitab mõõta kooli digiküpsust digitaristu, õpikäsituse ja muutuste juhtimise tasandil. Digipeegli keskkond aitab koostada koolidel digiplaani. Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Digiküpsuse hindamisvahendi „Digipeegel“ teoreetiliseks aluseks on Kanada kooliuuenduse professori Michael Fullani käsitlus kooli digi-innovatsiooni kolmest valdkonnast:

  • õpikäsituse muutumine, pedagoogiline innovatsioon tänu digitehnoloogia rakendamisele;
  • muutuste juhtimine kooli tasandil, üksteise kogemusest õppimine, muutuste kestlikkuse tagamine;
  • kooli digitaristu arendamine, digiturbe ja kasutajatoe tagamine

Koolide digiküpsuse hindamisraamistik loob hea võimaluse endasse vaatamiseks ning on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks. Kriteeriumid iga mõõdiku jaoks on sõnastatud viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal.

  • A – Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis.
  • B – Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel.
  • C – Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õpilasi autorite/loojate/kavandajatena.
  • D – Lõiming (kõikjale ulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad märkamatuks ja kõikjale ulatuvaks osaks töö- ja õpikeskkonnas, õpilane on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija.
  • E – Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, juurutatakse agiiliseid (kohanduvaid, paindlike) õppeviise, õpilased võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.

Digiküpsuse hindamisraamistiku leiab Digipeegli keskkonnast digipeegel.ee, kus saab graafiliselt oma kooli digiküpsuse valdkondade tasemeid näha.

HITSA kasutab Digipeegli keskkonda riikliku meetme rakendamiseks.  Oluline on, et koolid ei võtaks Digipeegli keskkonda pelgalt kohustusena, vaid võimalusena saada endale kasulik tööriist, mis aitab hinnata kooli kui organisatsiooni digiküpsust ning seada strateegiliselt eesmärke ja neid järgida.

Eesti ülikoolidest on hetkel ülikoolide digihoidlate andmete alusel, kaitstud uurimistöödes käsitletud digipeegel.ee keskkonda Tallinna ülikoolis kaitstud kolmes  uurimistöös. Madeleine Poogen kaitses 2017. aastal bakalauerusetöö “Koolide enesehindamise keskkonna Digipeegel testimine”. Töö eesmärk oli testida Digipeegli veebirakendust ja pakkuda vigade ilmnemisel lahendusi nende parandamiseks. Elin Karuoja kaitses 2016. aastal magistritöö “Kooli digiküpsuse hindamise vahend digipeegel”. Magistritöö uurimisprobleemiks oli välja selgitada, kui sobilik, usaldusväärne ja valiidne on Digipeegel kooli digiküpsust mõõtva hindamisinstrumendina. Ene Koitla kaitses 2017. aastal magistritöö teemal “Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine”. Antud magistritöö eesmärk oli kohandada üldhariduse kontekstis loodud kooli digiküpsuse hindamisraamistik Digipeegel kutseharidusele ja valideerida kohandatud raamistik koos selle põhjal loodud veebipõhise hindamisvahendiga.

HITSA koostöös HTM-iga avas 2016. aasta sügisel toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Toetusega soovitakse arendada õpilaste ja õpetajate digipädevusi, toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, tagada õpetajatele õpetamiseks vajalikud seadmed ning kasvatada põhikoolide e-hindamisvõimekust. Toetuse saamise aluseks on põhikoolis õppivate õpilaste arv. Seadmete hanke summaks on seitse miljonit eurot, millest neli miljonit eraldab HTM ning kolm miljonit eurot on koolipidajate enda panus. Kuid enne tuleb koolidel koostada oma kooli kattev digiplaan  Digipeegli keskkonnas, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

HITSA kuulutas 17. oktoobril 2016 välja 4 miljoni euro suuruse toetusmeetme põhikoolidele süle-, laua- ja tahvelarvutite soetamiseks. Toetusega aitab riik arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi ning toetab digikultuuri integreerimist õppeprotsessi.

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt 2016/2017 õppeaasta põhikooliõpilaste arvule. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Toetusmeetmesse taotluste vastuvõtmise tähtaeg oli 31. mai 2017. Positiivse toetusotsuse on saanud 212 koolipidajat. Toetusmeetme eesmärk oli õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise ning digikultuuri õppeprotsessi integreerimise toetamine õpetajatele õppetegevuse läbiviimiseks vajalike seadmete tagamise ja põhikoolide e-hindamisvõimekuse kasvatamise kaudu. Toetuse taotlemise eelduseks oli  vaja koolides koostada oma kooli kattev digiplaan  Digipeegli keskkonnas, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

Digipeegel oli instrumendiks selgitamaks välja kutseõppeasutuste digivõimekust.
Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) juhitud Digipöörde programmi 2016
-2019 eesmärkide saavutamiseks ja konkreetsete tegevuste planeerimiseks kutsehariduses kaardistas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA)  kutseõppeasutuste digivõimekuse. Selleks täitsid kutseõppeasutused (oktoober-november 2016.a.) Digipeegli keskkonnas (http://kutse.digipeegel.ee) enesehinnangu lähtuvalt digiküpsuse mudelis esitatud raamistikule. Mudelis hindasid 24 kutseõppeasutust (nimekiri toodud lisas 1, lk 7) ennast viietasemelisel skaalal (A-E) kolmes valdkonnas–õpikäsitus (digiajastu töövõtted ja digipädevused, õppekorraldus, õpetaja ja õppija roll, õppevara ja õpikeskkond, õppe eesmärgistamine ja hindamine),
muutuste juhtimine (strateegiline planeerimine, kaasamine ja partnerlus, monitooring ja analüütika, kogemuste vahetus, toetus, eestvedamine ja motiveerimine) ja digitaristu
(võrk ja digiturve, digiseadmed, IT – juhtimine,kasutajatugi, tarkvara ja teenused, infosüsteemid).

 

Kasutatud allikad:

Digivõimekus kutseõppeasutustes. Loetud aadressil: http://media.voog.com/0000/0034/3577/files/6.12.2016_kutse_koond.pdf

Karuoja, E. (2016) Kooli digiküpsuse hindamise vahend digipeegel : Magistritöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Koitla, E. (2016) Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid. E-õppe Uudiskiri, sügis, nr. 40, lk. 2.

Koitla, E. (2017). Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine: Magistritöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Digipeegel veebileht digipeegel.ee (10.11.2017). Loetud aadressil: digipeegel.ee

Poogen, M. (2017). Koolide enesehindamise keskkonna Digipeegel testimine : Bakalaureusetöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeede. Loetud aadressil: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede.