E-raamatukogu ajaveeb

Posts Tagged ‘innovatsioon

Haridus- ja Teadusministeerium andis 2014. aastal välja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020″. Strateegia kohaselt on õpetaja uudne roll olla õpilastel seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja. Lisaks on õpetaja ülesandeks arendada õpilastel kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Strateegia eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parendades kogu elanikkonna digioskusi ning tagades ligipääsu uue põlvkonna digitaristule, (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014).

Eesti elukestva õppe strateegias on seatud üheks eesmärgiks digipööre koolides, aga ka kõikides teistes haridusasutustes. Seetõttu on koolidel tekkinud vajadus ja huvi ennast digipöörde eesmärkide valguses hinnata. Õppekvaliteedi parendamiseks ja uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks on hädavajalikud teadmised ja oskused uue põlvkonna digitaristust, sealhulgas pilvelahendused, e-õpikud, veebiteenused, koostöövõimelised info- ja õpisüsteemid jne. Lisaks õppekvaliteedi eeldatavale tõusule aitab digitaalse õppevara kasutamine haridusasutustes õppimist muuta kaasahaaravamaks, innovaatilisemaks ning köitvamaks. Selleks, et õpetaja oleks tehnoloogiliselt pädev, tuleb tagada haridusasutuste töötajatele süstemaatiline ja nende vajadusi arvestav tugi.

Tallinna Ülikoolis loodud enesehindamise instrument Digipeegel aitab mõõta kooli digiküpsust digitaristu, õpikäsituse ja muutuste juhtimise tasandil. Digipeegli keskkond aitab koostada koolidel digiplaani. Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Digiküpsuse hindamisvahendi „Digipeegel“ teoreetiliseks aluseks on Kanada kooliuuenduse professori Michael Fullani käsitlus kooli digi-innovatsiooni kolmest valdkonnast:

  • õpikäsituse muutumine, pedagoogiline innovatsioon tänu digitehnoloogia rakendamisele;
  • muutuste juhtimine kooli tasandil, üksteise kogemusest õppimine, muutuste kestlikkuse tagamine;
  • kooli digitaristu arendamine, digiturbe ja kasutajatoe tagamine

Koolide digiküpsuse hindamisraamistik loob hea võimaluse endasse vaatamiseks ning on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks. Kriteeriumid iga mõõdiku jaoks on sõnastatud viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal.

  • A – Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis.
  • B – Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel.
  • C – Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õpilasi autorite/loojate/kavandajatena.
  • D – Lõiming (kõikjale ulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad märkamatuks ja kõikjale ulatuvaks osaks töö- ja õpikeskkonnas, õpilane on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija.
  • E – Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, juurutatakse agiiliseid (kohanduvaid, paindlike) õppeviise, õpilased võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.

Digiküpsuse hindamisraamistiku leiab Digipeegli keskkonnast digipeegel.ee, kus saab graafiliselt oma kooli digiküpsuse valdkondade tasemeid näha.

HITSA kasutab Digipeegli keskkonda riikliku meetme rakendamiseks.  Oluline on, et koolid ei võtaks Digipeegli keskkonda pelgalt kohustusena, vaid võimalusena saada endale kasulik tööriist, mis aitab hinnata kooli kui organisatsiooni digiküpsust ning seada strateegiliselt eesmärke ja neid järgida.

Eesti ülikoolidest on hetkel ülikoolide digihoidlate andmete alusel, kaitstud uurimistöödes käsitletud digipeegel.ee keskkonda Tallinna ülikoolis kaitstud kolmes  uurimistöös. Madeleine Poogen kaitses 2017. aastal bakalauerusetöö “Koolide enesehindamise keskkonna Digipeegel testimine”. Töö eesmärk oli testida Digipeegli veebirakendust ja pakkuda vigade ilmnemisel lahendusi nende parandamiseks. Elin Karuoja kaitses 2016. aastal magistritöö “Kooli digiküpsuse hindamise vahend digipeegel”. Magistritöö uurimisprobleemiks oli välja selgitada, kui sobilik, usaldusväärne ja valiidne on Digipeegel kooli digiküpsust mõõtva hindamisinstrumendina. Ene Koitla kaitses 2017. aastal magistritöö teemal “Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine”. Antud magistritöö eesmärk oli kohandada üldhariduse kontekstis loodud kooli digiküpsuse hindamisraamistik Digipeegel kutseharidusele ja valideerida kohandatud raamistik koos selle põhjal loodud veebipõhise hindamisvahendiga.

HITSA koostöös HTM-iga avas 2016. aasta sügisel toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Toetusega soovitakse arendada õpilaste ja õpetajate digipädevusi, toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, tagada õpetajatele õpetamiseks vajalikud seadmed ning kasvatada põhikoolide e-hindamisvõimekust. Toetuse saamise aluseks on põhikoolis õppivate õpilaste arv. Seadmete hanke summaks on seitse miljonit eurot, millest neli miljonit eraldab HTM ning kolm miljonit eurot on koolipidajate enda panus. Kuid enne tuleb koolidel koostada oma kooli kattev digiplaan  Digipeegli keskkonnas, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

HITSA kuulutas 17. oktoobril 2016 välja 4 miljoni euro suuruse toetusmeetme põhikoolidele süle-, laua- ja tahvelarvutite soetamiseks. Toetusega aitab riik arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi ning toetab digikultuuri integreerimist õppeprotsessi.

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt 2016/2017 õppeaasta põhikooliõpilaste arvule. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Toetusmeetmesse taotluste vastuvõtmise tähtaeg oli 31. mai 2017. Positiivse toetusotsuse on saanud 212 koolipidajat. Toetusmeetme eesmärk oli õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise ning digikultuuri õppeprotsessi integreerimise toetamine õpetajatele õppetegevuse läbiviimiseks vajalike seadmete tagamise ja põhikoolide e-hindamisvõimekuse kasvatamise kaudu. Toetuse taotlemise eelduseks oli  vaja koolides koostada oma kooli kattev digiplaan  Digipeegli keskkonnas, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

Digipeegel oli instrumendiks selgitamaks välja kutseõppeasutuste digivõimekust.
Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) juhitud Digipöörde programmi 2016
-2019 eesmärkide saavutamiseks ja konkreetsete tegevuste planeerimiseks kutsehariduses kaardistas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA)  kutseõppeasutuste digivõimekuse. Selleks täitsid kutseõppeasutused (oktoober-november 2016.a.) Digipeegli keskkonnas (http://kutse.digipeegel.ee) enesehinnangu lähtuvalt digiküpsuse mudelis esitatud raamistikule. Mudelis hindasid 24 kutseõppeasutust (nimekiri toodud lisas 1, lk 7) ennast viietasemelisel skaalal (A-E) kolmes valdkonnas–õpikäsitus (digiajastu töövõtted ja digipädevused, õppekorraldus, õpetaja ja õppija roll, õppevara ja õpikeskkond, õppe eesmärgistamine ja hindamine),
muutuste juhtimine (strateegiline planeerimine, kaasamine ja partnerlus, monitooring ja analüütika, kogemuste vahetus, toetus, eestvedamine ja motiveerimine) ja digitaristu
(võrk ja digiturve, digiseadmed, IT – juhtimine,kasutajatugi, tarkvara ja teenused, infosüsteemid).

 

Kasutatud allikad:

Digivõimekus kutseõppeasutustes. Loetud aadressil: http://media.voog.com/0000/0034/3577/files/6.12.2016_kutse_koond.pdf

Karuoja, E. (2016) Kooli digiküpsuse hindamise vahend digipeegel : Magistritöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Koitla, E. (2016) Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid. E-õppe Uudiskiri, sügis, nr. 40, lk. 2.

Koitla, E. (2017). Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine: Magistritöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Digipeegel veebileht digipeegel.ee (10.11.2017). Loetud aadressil: digipeegel.ee

Poogen, M. (2017). Koolide enesehindamise keskkonna Digipeegel testimine : Bakalaureusetöö. Loetud veebis: www.etera.ee

Põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeede. Loetud aadressil: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede.

Eesti ja EL digi-innovatsioonipoliitika analüüs ühes konkreetses valdkonnas, selle mõju ühele konkreetsele organisatsioonile. See on iseseisev töö loengu Innovatsioonitehnoloogiad raames.

Käesolevas ülevaates käsitletakse Euroopa Liidu poliitika rakendumist Eestis teadusinfo levikul ning Eesti vastava poliitika mõju raamatukogudele digitaalse teadusinfo kättesaadavaks tegemisel. Lähenemine teemale toimus ülalt alla ehk käsitlus algab Euroopa Liidu poliitikast lähtuvalt ja liigub selle rakendumiseni Eestis.

Teadusinfo digitaalse kättesaadavuse olulisus

Teadusinfo digitaalsel teel leviku olulisust käsitlev teatis võeti vastu Brüsselis 14.2.2007, selleks oli Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele pealkirjaga „Teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine“. Selles sätestati, et konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks saamiseks peab Euroopa edendama teadmiste loomist teaduse abil, teadmiste levitamist hariduse kaudu ning teadmiste rakendamist innovatsioonis. Kogu teadustöö rajaneb eelneval tööl ning sõltub teadlaste võimalusest teaduspublikatsioonidele ja uurimisandmetele ligi pääseda ning neid jagada. Teadustöö tulemuste kiire ja ulatuslik levitamine aitab kiirendada innovatsiooni ning vältida teadustöö kattumist, kuigi mõningane viivitus seoses teadlastepoolse esmakordse kasutuse või kaubanduslike eesmärkidega on põhjendatav. Teadusinfo avaldamise süsteem on teadusinfo tõendamiseks ja levitamiseks võtmetähtsusega ning mõjutab seega tugevalt teadustöö rahastamise poliitikat ning Euroopa teadusuuringute taset (Teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine 2007)

 

Mis oli sellel hetkel hinnang teadus- ja arendustegevusele Eestis?

Investeeringute tagasihoidliku mahu ja struktuuri tõttu on teadus- ja arendustegevuse infrastruktuur halvas olukorras ja aegunud ning vajab uuendamist mõnedel hinnangutel enam kui 80% ulatuses (suur osa infrastruktuuri pärineb Nõukogude ajast). Selline infrastruktuur ei võimalda tipptasemel teadus- ja õppetööd ning piirab osalemist väliskoostöö projektides, kuna ei ole atraktiivne välisfirmadele ja välispäritolu teadlastele. Samuti seab infrastruktuuri vananemine ja vähene atraktiivsus piirangud lepingulise TjaA mahu suurendamisele ning koostöö arendamisele ettevõtlusega. (Riiklik struktuurivahendite kasutamise  strateegia 2007-2013. 21.06.2007)

 

Missugused on Euroopa Liidu meetmed liikmesriikidemajanduse arendamiseks ja innovatsiooni toetuseks?

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF, ja mida tihti rahvakeeles kutsutakse ka eurotoetuseks) aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks. Eesti hakkas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi saama seoses Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega alates 2004. aastast. Enne seda sai Eesti Euroopa Liidult mõeldud toetust, mis oli suunatud eelkõige Euroopa Liidu liikmesriigi staatuse saavutada püüdvatele liikmesriikidele (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üldiselt 09.03.2017. Loetud http://www.struktuurifondid.ee/et/sf_yldiselt)

 

Mis juhtus Eestis peale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avanemist?

Perioodil 2007–2013 oli Eestil võimalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi ligi 3,4 miljardi euro ulatuses ehk aastas umbes kaks korda rohkem kui varem. Seejuures üle poole toetusest tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandus Eesti umbes 575 miljoni euro suurune panus.

Aastateks 2007–2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava. Inimressursi arendamise rakenduskava (Haridus- ja teadusministeerium) maht oli üle 391 miljoni euro, kavandab aastateks 2007–2013 haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. (Euroopa Liidu struktuuritoetus. Perioodi 2007–2013 rakendamine)

Mis toimus 2007-2009 teadusraamatukogudes ja elektroonilise teadusinfo levikul?

Majanduslanguse tingimustes vähendati riigieelarves oluliselt ka teadusraamatukogude rahastamist puudutavaid ridu. Võrreldes 2008. aasta riigieelarvega vähenes 2009. aastal toetust saavate avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude rahastamine kõige drastilisemalt teavikute ostmiseks mõeldu osas – peaaegu 50 protsenti. Kõige suurem kärbe tabas ELNET Konsortsiumi – teadusraamatukogude ühist töövahendit, mille kaudu soetatakse eesliini teadusele kõige olulisemat: elektroonilisi andmebaase. (Kollist 2010)

Kuidas tuli appi EL?

Elektroonilise teadusinfo hankimiseks loodi Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid kasutades programm “E-teadusinfo”, mille elluviija oli MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) (Kollist 2010). Haridus- ja teadusministri 20. okroobri 2009. a käskkirjaga nr 1039 kinnitati ja anti volitused Elektroonilise teadusinformatsiooni programmi “E-teadusinfo” elluviimiseks MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile.

Programmi eesmärk oli tagada Eesti teadus- ja arendusasutuste ning teadusraamatukogude varustatus elektroonilise teadusinformatsiooniga, läbi mille paranes Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja konkurentsivõime. Programm toetas andmebaaside ühishankimist ning juurdepääsu tagamist nendele. Programmi sihtgrupiks oli Eesti teadus- ja arendusasutused ning teadlased, kelle juurdepääs elektroonilisele teadusinformatsioonile paranes. Programmi elluviijaks on Mittetulundusühing Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, kes on asutatud raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks.

Elektroonilise teadusinformatsiooni hankimisel on kõige tõhusamaks meetodiks teadusinformatsiooni andmebaaside kasutuslitsentside ühishanked, mis annavad olulist mastaabisäästu võrreldes teadus- ja arendusasutuste individuaalsete hangetega.

Konsortsiumil oli sel hetkel 13 liikmesraamatukogu. Programmi raames hangitav teadusinformatsioon tehti kättesaadavaks raamatukogudele ning teadus-ja arendusasutustele, kes määratletakse iga-aastase ühishanke kava koostamisel. Programmi abikõlblikkuse periood oli 01.01.2009 – 31.12.2014.

Programmi 127 miljoni krooniga kaeti 2009. aasta puudujääk ning rahastati elektrooniliste andmebaaside ostu ka aastatel 2010–2012 eesmärgiga tagada jätkuv teadusraamatukogude varustamine elektroonilise teadusinformatsiooniga ning suurendada seeläbi Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet. (Kollist 2010)

Programmi rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF; inglise European Regional Development Fund ehk ERDF), mis pakub Euroopa Liidu liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust. (Wikipedia)

Programm viidi ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme “Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine” rakendamiseks.

Kas programm oli jätkusuutlik?

Programm oli jätkusuutlik kuna ka täna toimuvad Eesti teadusraamatukogudesse teadusandmebaaside hankimiseks ühishanked.(E-väljaannete ühishanked (Kuupäev puudub)) ning kasutajale tehakse üheskoos kättesaadavaks erinevaid e-väljaandeid, andmebaase ja portaale (E-väljaanded http://www.elnet.ee/et/e-teadusinfo/e-valjaanded

Mis liiki innovatsiooniga oli tegu?

Antud juhtumit käsitleda kui protsessiinnovatsiooni, kuna uuendati ja täiustati tarnimismeetodit ning ka kui organisatsioonilist innovatsiooni kuna toimus oluline muudatus raamatukogude koostöös ning suhtlemises teiste raamatukogudega. Eesmärgiks oli tõsta raamatukogude innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid, vähendada andmebaaside hankimiseks kuluvat hinda ning olla efektiivsemad.

Kokkuvõte

Suurte avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude lugejatest on rohkem kui pooled väljastpoolt ülikooli, e-ressursid on aga kättesaadavad kõigile. Nii on teadusraamatukogu üks institutsioonidest, mis ootab ühiskonna poolt hoolimist ja tuge, aga teisipidi on see ka asutus, mille kaudu ülikoolid panustavad oma osa Eesti ühiskonna arengusse. (Kollist 2010)

Eelnimetatud tõdemusega on kindlasti kõik Eesti erakonnad ja ministeeriumid nõus kuid nagu tõdetakse ka ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise 2014. aasta aruandes: Kerge ei ole luua põhjuslikku seost riigi poliitikate ja konkreetsete tulemuste vahel. (Rebane jt, 2014). Ehk teadusraamatukogud peavad jätkuvalt selgitama igapäevaselt oma olulist rolli teenuste pakkumisel Eesti teadus- ja innovatsioonimaastikul. Teadusraamatukogud pakuvad teadusandmebaaside kättesaamisel olulist teenust nii Eesti ülikoolide erinevate tasemete üliõpilastele, kui avaliku ja erasektori töötajatele, kes elukestva õppe raames end täiendavad.

E-riigi puhul ei ole küsimus niivõrd tehnoloogias kui poliitilistes otsustes.[…] Eesti e-riik seisab kolmel talal: digitaalne identiteet, selle juriidiline alus ja teenused, mida riik kahele eelmisele tuginedes oma kodanikele pakkuda saab. Kõik kolm on peamiselt poliitilised, mitte tehnoloogilised küsimused (Ilves, 2017).

Anne Sulling nendib, et Eesti teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal 1,5 protsenti SKTst, mis on ELi keskmisest madalamate hulgas. Konkurentsivõime kavas «Eesti 2020» seatud eesmärk jõuda T&As kolme protsendini SKTst ei täitu paraku iseenesest.(Sulling 2017)

Oluline on see, et Eestis on tehtud ja et ka tulevikus tehtaks poliitilisi otsuseid, mis tugevdavad Eesti e-riigi teenuseid, mille hulka kuulub ka teadusraamatukogudes tehtav töö teadusandmebaasides leiduva kättesaadavaks tegemine kasutajale.

 

Kasutatud kirjandus:

E-teadusinfo programm. Loetud: http://www.elnet.ee/et/e-teadusinfo/e-teadusinfo-programm

„Elektroonilise teadusinformatsiooni programm „ E-teadusinfo“ kinnitamine ja programmi elluviija volituste andmine“ (2009, 20.10) Haridus- ja teadusministeeriumi ministri käskkiri nr 1039. Loetud aadressil: http://www.elnet.ee/images/pdf/projektid/HTM_kk_1039.pdf

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üldiselt (kuupäev 09.03. 2017). Loetud aadressil http://www.struktuurifondid.ee/et/sf_yldiselt

Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Meelis Kitsing, Karel Lember (Tallinn, 2014). Loetud aadressil: https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/ettevotlustoetuste-vahehindamine-2014.pdf

Euroopa Liidu struktuuritoetus. Perioodi 2007–2013 rakendamine (Kuupäev 06.04.2017). Loetud aadressil: https://www.struktuurifondid.ee/et/rakendamine_07_13

Euroopa Regionaalarengu Fond. Loetud aadressil: https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Regionaalarengu_Fond

E-väljaanded (Kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.elnet.ee/et/e-teadusinfo/e-valjaanded

E-väljaannete ühishanked. (Kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.elnet.ee/et/riigihanked/e-vaeljaannete-uehishanked

Ilves, T. H. (2017, oktoober) Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat. Diplomaatia. Loetud: https://www.diplomaatia.ee/artikkel/toomas-hendrik-ilves-e-riik-ei-ole-muinasjutumaa-ega-teerajaja-e-riik-on-teenused-mis-aitavad-loi/

Kollist, A. (2010). Raamatukogu, (2010) nr. 3, lk. 4-5. Loetud aadressil: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:72158

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine {SEC(2007)181} /* KOM/2007/0056 lõplik */. Loetud: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52007DC0056

Riiklik struktuurivahendite kasutamise  strateegia 2007-2013. 21.06.2007. Loetud aadressil: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/riiklik_struktuurivahenidte_kasutamise_strateegia.pdf

Sulling, A. (2017, 28. aprill) Eesti innovatsioonipoliitika vajab restart´i. Postimees. Loetud aadressil:https://arvamus.postimees.ee/4094313/anne-sulling-eesti-innovatsioonipoliitika-vajab-restart-i

Sildid:

Esimene peatükk algas tsitaadiga Alice imedemaal. See avaldas muljet ning seetõttu hakkas raamat mulle meeldima.

Elukogemus näitab, et seoste loomine ja kirjanduse tundmine ükskõik millises eluvaldkonnas, tuleb kasuks heale tulemusele. Eriti tuleb avatud meel ja lai silmaring kasuks innovatsioonis. Nii et huvi kasvas. Autorid, Joe Tidd ja John Bessant on suure kogemusega teadlased, üks füüsiku ja teine keemiku taustaga. Ehk innovatsioon ei ole olnud eesmärk omaette vaid on tulnud tegevuse käigus.

Lisaks seoste loomisele on oluline innovatsioonis koondada teadmuspagas, tehnoloogilised oskused ja eelnev kogemus uudsuse loomiseks ja rakendamiseks oma teenustes või toodetes. Nii et edukad võivad olla ka ettevõtted, kes ei ole suured ja kes ei oma suurel hulgal ressursse kuid see-eest suudavad olla innovaatilised ja panna teadmuse, kogemuse ja tehnoloogilise nutikuse enda kasuks tööle.

Järgnevalt minu Ahhaa-elamustest 1. peatükis. Semantiline veeb on nii väljakutseks kui ka väljapääsuks kõikidele ettevõtetele. 1. peatükis mainitakse, et veeb on „lahendus, mis otsib probleeme“. See väga tabav lause, oli mulle täiesti uueks avastuseks interneti kohta, kuigi olen lugenud palju nii veebi kui selle arengu kohta. Ning see on ka üheks innovatsiooni iseloomustajaks kuna uudsus kestab vaid hetke, kuid innovaatilisus peab olema jätkusuutlik. Seega lause „lahendus, mis otsib probleeme“ kirjeldab kõnekalt ka innovatsiooni lõppematut kulgu.

Teine oluline määratlus, kuidas innovatsiooni võiks kirjeldada, on reeglite ümber kirjutamine. See oli kirjas tabelis, mis andis süsteemse ülevaate innovatsiooni läbi saavutatavatest strateegilistest eelistest. Üheks oluliseks mehhanismiks on pidev reeglite ümber kirjutamine – kas siis tehnoloogiliste reeglite, protsessiosade ümber paigutus, ülekanne ühest rakenduskontekstist teise ja nii edasi.

Innovatsioonil on erinevaid mudeleid, inkrementaalne innovatsioon on vähemalt potensiaalselt juhitav, sest me alustame millestki, mida tunneme, ja arendame seda. Kuid radikaalsemate valikute juurde liikudes on ebakindlus kõrgem ja piirideni jõudes pole meil aimugi, mida arendada või kuidas arendada!

Henderson ja Clarke väidavad, et innovatsioon on pigem suure hulga teadmiste kaasamine mingisse konfiguratisooni. Edukas innovatsiooni juhtimine tähendab seda, et meile on kättesaadavad ja kasutatavad komponente käsitlevad teadmised ja mis aitavad neid kokku seada; nemad nimetasid seda innovatsiooni arhitektuuriks.

Kui muutus toimub arhitektuurilise innovatsiooni tasandil ei pruugi olemasolevad kanalid ja vood olla innovatsiooni toetamiseks sobivad või piisavad ning ettevõttel tuleb uued välja töötada. Kui toimuvad ulatuslikud süsteemitasandi muutused, on nö vanadel tegijatel kahesugused raskused: raskus selgeks õppida ja konfigureerida uut teadmussüsteemi ning raskus “unustada” vana ja väljakujunenut.

Innovatsiooniga kaasas käiv korrapäratus esitab väljakutse kindlakskujunenud juhtimismudelitele – küsimus pole mitte ainult kiires muutusevajaduses, vaid ebapiisavaks või ebakohaseks võivad osutuda ka muudatuste juhtimise mudelid, millele paljud traditsioonilised tegijad toetuvad.

Innovatsiooniteooria õpetab meile, et innovatsioonile järgneb periood mille jooksul hüpitatakse igat sorti disaine ja ideid, kuni lõpuks selgub valitsev kavand ja tööstus hakkab tegutsema. Ehe näide selle kinnituseks on elektripirni areng.

Innovatsioon ei ole kerge… kuid on kohustuslik. Seega pole küsimuseks kas uuendada vaid kuidas seda edukalt teha. Mida meil siis juhtida on, kui ka õnnel ja juhusel on innovatsioonis oma osa? Autorid pakuvad, et innovatsiooni näol on tegemist olulise protsessiga, mille ülesandeks on uuendada seda, mida organisatsioon pakub, ning nende loomise ja kättetoimetamise mooduseid ning selle juures juhtida 4 faasi. Vaadelda ja uurida oma keskkondi. Teha valik potensiaalsete käivitajate osas. Eraldada ressursse. Innovatsioon ellu viia ehk rakendada kuni lõpuni. Viiendas järelfaasis tuleb eelnenut analüüsida, et õppida kuidas järgmine kord paremini protsessi juhtida.

I

 

Sildid: