E-raamatukogu ajaveeb

Posts Tagged ‘uumrimismeetodid

Siinkohal teen kokkuvõtte Sirje Virkuse uurimismeetodite õppeaine esimesest loengust.

Üks asi on tunnetuslik  ja teine asi teaduslik tunnetus. Tunnetuse aluseks on terve mõistus ja argiuskumused. Argiuskumustest kasvavad välja vanasõnad ja kõnekäänud a la pill tuleb pika ilu peale. Kuid igapäevased vaatlused on juhuslikud ning ei pruugi viia tõe avastamiseni. Paljud metodoloogid Brooke, Katzer on toonud välja inimliku eksimise allikad. Kui 10 inimest on koosolekul siis kõik lahkuvad sealt erinevate teadmiste ja järeldustega.  Ka inimese mälu on ebausaldusväärne, mis on inimliku eksimise allikaks.


Palun kokku lugeda, mitu korda valgetes T-särkides mängijad korvpalli edasi söödavad

Inimaju on arenenud nii, et peidab meie eest asju, millele me tähelepanu ei pööra.

Inimliku eksimise allikaks on ka inimese ego – näiteks armunud seisundis nähakse teises inimeses ainult head.

Uurirmismeetodid püüavad osaliselt korrgeerida inimlikke eksimusi. Lepitakse kokku reeglites kuidas uurimisprobleeme määratleda, koguda andmeid ning neid tõlgendada.

Mõiste diskursus omab erinevates kultuuriruumides erinevat tähendust. Inglise – vestlusanalüüs, prantsuse – mineviku lugudeedastamine ( Michael Foucault), saksa diskursuse käsitlus – Jürgen Habermas. Termin “Meetodid” viitab kahte tüüpi tehnikale – andmete kogumise tehnika ja andmete analüüsi tehnika.

Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Teaduslik uurimistöö on teataval viisil korraldatud uurimisprotsessi, mille käigus kogutakse andmeid nähtuste sügavamaks mõistmiseks ja seletamiseks. Ontoloogia on olemuse õpetus, olemise filosoofiline käsitlus. Egon Guba ja Yvonna Lincoln – juhtivad ontoloogia metodoloogid. Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Üritab vastata küsimustele, mis on teadmine, missugune on suhe uurija ja uuritava objekti vahel. Metodoloogia keskendub sellele, kudias saame teadmisi ümbritseva maailma kohta. Missugustel meetoditel neid teadmisi hangime. Meetod on kontakt maailmaga. Eristatakse kvalitatiivset, kvantitatiivset ja kombineeritud metodoloogiat. Kvalitatiivne on orienteertiud nähtuste kvaliteedile ja seesmise olemuse tuvastamisele. Uurimus põhineb filosoofilistel uskumustel, uskumuste süsteeme nimetatakse paradigmadeks.